Tänane päev ja nädala esimene pool on väga kesiselt läinud. Suurt teinud pole midagi ja esmaspäeval oli mingisugune haiguse pisik ka küljes. Pühapäeval käisin Nora juures, kuhu ma seekord jõudsin imekombel kell seitse juba (tavaliselt jõuame kumbki pärast kümmet alles), ja esimese asjana pakkus ta mulle saia-mustika vormi piimaga ja mustika-vanilje jäätisekokteili (nagu mul polnud enne seda pidulauda juba kõht üli täis), mis täitsid kenasti kõhtu. Pärast seda oli muidugi kohustuslik internetis olla (Facebook ---> FarmVille) ja siis vaatasime telekast Kelgukoeri ning nosisime pähkleid. Müstiline, et me oleme sellised lühemat keskmist kasvu neiud, kuid sööki mahub nii palju sisse, et tee kasvõi mõnele suurele meesterahvale silmad ette.

Nüüd on vist suvi ka ametlikult läbi. Seda reedab ilm ning ka endal on sügise tunne juba. Ometi on tore, et aastaajad vahetuvad, kuigi suvi võiks põhimõtteliselt kogu aeg olla. Õhtud on eriti külmaks läinud. Tõestasin seda endale ise, kui päeval panin end linna minekuks õhemalt riidesse ja pärast kui Muugale jõudsin pidin surnuks külmuma (ilma liialdamata). Hea, et ma niigi arukas olin ja ei ostnud poest endale jäätist. Tõenäoliselt sellest lõdisemisest ma esmaspäeva suuresti voodis mööda saatsingi.

Ilmselgelt olen ma ka selline tüdruk, kes vaatab noorte hittsarja Gossip Girl. Nüüd paar päeva tagasi võtsingi käsile ning vaatasin teise hooaja kaks viimast osa ära ja eelviimane on mul kõigi teiste seast raudselt lemmik – mineviku põimine olevikuga (80ndaid oli väga vinge võrrelda praeguse ajaga). Ja muidugi need repliigid, mis sarjast külge jäävad „Who’s the bitch now? We know Blair Waldorf is.“ või „Those butterflies... must be murdered.“ või „Why should Darthmouth accept me? ...Because... I’m Chuck Bass.“ v õ i „I have an itch only Chuck can scratch.“ Vähesed paljude seast. Muidugi nende noorte elu erineb minu omast kui öö ja päev, kuid vahel on hea fantaseerida oma mõtetes end sellissesse ellu.

*Projekt, mis oli juba eos määratud ebaõnnestumisele.

Nimelt tõi sõbranna mulle Ameerikast ideaalmehe, kihlasõrmus kaasas. Üks miinuseid oli see, et ta oli kummist. Teine, et ta oli väga väike, päris tillukene isegi. Pakendi peal oli aga kirjas, et kui panna ta toasooja vette, siis 10 päeva jooksul kasvab ta oma praegusest pikkusest 600% suuremaks. Õelastega tegime siis proovi, aga muidugi me ei arvestanud selle vee temperatuuriga... No see selleks. Siis aga ema otsustas, et viib selle sauna, seal vähe soojem kui väljas ja mina ei leidnud miskit, mis sellele ideele vastu räägiks ja nii ta siiani seal saunas on. Ei tundugi väga hull eksole? Kuid siiski – umbes viis minutit tagasi läksin seda vaatama ja oma õuduseks avastasin, et ta polnud sugugi mehe moodi, ega inimese, vaid pigem mingi väga halvasti välja tulnud...asja moodi. Ja siis ma tabasin ära, et OH MIKS KÜLL temaga nii juhtus ja vastus oli ilmselge – kui sauna kütta 80 kraadi kanti, siis pole lootustki, et mõni taoline asi seal püsima jääb. Anna andeks Annelise, aga sa tead küll ju mind, äpradused äpraduste otsa.

Nüüd on käsil koristamisetuur. Kodus vahetati radikad ära ja nüüd on siin selline tolmuralli ja mina pean seda koristama hakkama.

PS. LÄHEN TÄNA TEATRISSE!!! (VAU)