NO99 aktsioon: Solaris

Kell 18.25 seadsin oma sammud koduuksest välja, hinges õhin. Ma ju teadsin, et kui tegemist on NO-teatriga, siis see peab olema kindlalt midagi teistsugust ja mis ma oskan kosta - oligi.
Nad lugesid raamatut. Jah, just, raamatut. "SOLARIS EEDEN" oli pealkirjaks.
Aktsioonis osalesid: Inga Salurand, Tambet Tuisk, Rasmus Kaljujärv, Risto Kübar, Gert Raudsep ja Andres Mähar.
Toimus see väikeses saalis ning publiku jaoks oli saal väga mugavaks tehtud, kes oli tribüünil, see oli seal, kuid Tambet pidas mind ja Siljat kohe ukse peal kinni ning kostis: "Neiud, teid ma sooviksin saata sinna taha nurka lebama" ja mul on väga hea meel, et ta sinna meid saatis, sest seal oli nii hea pikutada. Sellist mugavust juba teatris ei kohta. Eriti kui mõni näitleja tuleb veel sinu kõrvale pesitsema. Jah, mu nägu oligi sel ajal täis naeru, hehehehe.
Algus ei olnud eriti põnev minu jaoks, ma ei osanud midagi sellest ka oodata. Ma aimasin, et mingit konkreetset näitlemistööd sealt ei tule, vaid nii palju, kui tekst võimaldab. Kes liikus, see liikus, üldiselt oli lavastus ülesehitatud lavakõnel. Kuus tundi ja 15 minutit ei ole väga kerge lugeda ilmekalt teksti, mis ei pruukinud neile isegi meeldida. Aga mida edasi aeg tiksus, seda enam hakkas asi minu jaoks ilmet võtma. Võib-olla tõesti seisneski asi selles, et hakkasin tekstile rohkem tähelepanu pöörama ning end situatsiooni sisse elama. Hoides silmad kinni ning kuulates tuleb ikka mingisugune pilt silmeette, igaühel omamoodi. See muutiski asja mõjuvaks mulle. Muidugi ma olen lugenud juba kommentaare, et "selle lugemise eest ma poleks küll tahtnud raha välja käia" vms. Eks nii palju kui oli saalis kuulajaid, nii palju on ka erinevaid arvamusi aktsioonist.
Ei puudnud ka näitlejate viperused, kui Gert kaotas ära järje "Eee, jah, et, seda..." ja siis näitas Inga talle koha kätte. Või Rasmuse ja Tambeti dialoog (kui ma nüüd Tambeti suhtes ei eksi, oli vist tema), kaotas Tambet järje ära ning Rasmus mainis "me oleme leheküljel 55".
Kokkuvõtlikult öeldes mulle meeldis. Need 10 minutit, mis ma pärast teatrist koju jalutasin, oli tunne väga rahulolev, et sai taas midagi uut ja teistsugust näha.
Aitäh noored! :)

Väsimus

Mul on ilmselgelt väike paus siin postitamisel sisse tulnud. Kuna täna on juba neljapäev, siis räägin paari sõnaga eelnevatest päevadest ning selle NO99 aktsiooni kohta teen lausa eraldi sissekande.

Esmaspäevast algas siis ametlikult ülikooli vahenädal. Sain Noraga kokku ning käisime selles uhkes keskuses nimega Solaris ära. Minu arvamus? Ei miskit erilist, järjekordne suur ehitis keset südalinna. Muidugi see ehtepood, mis seal esimesel korrusel on, tegi seest veidi õõnsaks, kui ma taipasin, et ma tahaks suure tõenäosusega kõik need ehted ära osta. Ja see Apollo raamatupood teisel korrusel - oooo, see on siis mu teine "sõltuvus". Ja raamatuid oli palju, mida tahaks. Näiteks "1001 filmi, mida peab elus nägema" vms.
Aga solarisega on seotud veel üks asi. Nimelt NO-teatri aktsioon, mis võtab aset kolmapäeval. Ja ma ootan seda suure-suure huviga.

Teisipäeval käisin tööl, ilm oli nõme. Soe, aga hall. Pärast tööd läksin poodi, et väheke toidukraami osta ning kuna mu tuju oli juba selle ilma pärast üpriski halb, muutus see veel halvemaks, kui poodi sisenesin - töötas ainult ÜKS kassa ning see järjekord oli kilomeetrite pikkune. Väga-väga-väga halb variant ilmselgelt.

Aga eile siis... taram-taram, käisin teatris aktsiooni vaatamas ja ma räägin järgmises postituses kohe lähemalt asjast. Ahjaa, muidugi oli eile õhtul Rock Cafes kontsert - Rise against. Jah, ma võtsin naljapärast osa loosimisest, et äkki võidan piletid ning jah, ma võitsin need piletid, aga ma ei saanud minna ise. Vähemalt tegi kahel tuttaval poisil tuju rõõmsaks ning said mu piletid endale. Pole halb, kui võita kaks piletid 10-kroonise sms'i eest, kui muidu oleksin kahe pileti eest maksnud ligi 1000 krooni. Kindlasti oli kontsert väga lahe ja ootan suure huviga, mida ise arvavad kohalkäinud. Jagage oma muljeid minuga, jagage-jagage-jagage!!!

nii. tahan ka et teater nõndasama
kui elu ise vääriks vaatamist
ja paneks oma elu unustama
me elus

mis täis elujaatamist

Jüri Üdi "Käekäik"

The boy who knew too much

Ehk siis Mika uus album, mis meeldib mulle nii väga, et ainult kuulaks.
Kuulake teie ka.

1. We Are Golden
2. Blame It On The Girls
3. Rain
4. Dr John
5. I See You
6. Blue Eyes
7. Good Gone Girl
8. Touches You
9. By The Time
10. One Foot Boy
11. Toy Boy
12. Pick Up Off The Floor

Siseinterjöör (valge)

Teachers used to ask me what I wanted to do with my life, when I said skateboarding, they asked what I'd do after that, I just said "I dont know..die"

Retro

Väga chill out mõnus ja lahe.
Pildid saadud SIIT

Bubbles

Palju mulle. Nüüd sain inspiratsiooni järgmiseks pildiseeriaks, mis ehk õnnestub lähitulevikus ära teha.

Kas ma tahaksin kunagi New Yorkis elada? Linnas, kuhu kõik lähevad oma unistusi ellu viima? Jah, tahaksin. Juba praegu pakiksin heameelega oma asjad kokku ning lendaks ära, kuid praegu on kättesaamatu. Kahjuks. Kunagi ikka.. Kasvõi kuuks-paariks. Tunda seda suurlinna võlu, mis nendelt piltideltki kajastub.

Praegu on playlisti kohustuslik lugu:
Frank Sinatra - New York, New York

esmaspäev või?

Kui suvel saab üldjuhul öelda kõige ilusamal nädalal, et päike on sama kindlalt taevas kui õlu külmkapis, siis sügisel saab öelda, et vihma sajab sama kindlalt, kui on õlu külmkapis. Valetan praegu, sest eile jõin oma viimase õlle ära, aga pood on umbes saja meetri kaugusel kodust, et sellega ei tohiks probleeme tekkida. Jah, ma olen see tüdruk, kellele maitseb õlu väga. A. Le Coq Premium, Saku On Ice, Saku Kuld.. You name it and I'll drink it.

Kui ma enamasti piirdun kahe õllega, siis reedel alustasin kodus ja jätkasin Rock Cafes, kus (üllatus, üllatus) käisin taaskord Aidest kuulamas. Tegemist oli Dramamama plaadiesitlusega ja ma pole siiani mingit seisukohta võtnud sellest bändist. Olen neid ka kõigest kaks korda juhtunud kuulama, aga Aidest olen ma kuulanud.. vast kolm aastat kui mitte rohkem. Aga see Rock Cafe on tõenäoliselt üks mõnusamaid kohti Tallinnas.. ja Von Krahl ning ka Hell Hunt.

Kuna see ilm on selline nagu ta on... siis ma sain lõpuks aru, et vihm ja tuul ei sobi kokku. Vihmavari on pidanud üle elama rängad katsumused, võideldes tuulega muidugi.. Kui meil täna see ülikooli raamatukogu külastamine oli, siis olin täitsa jalamees, mis siis, et ma oleksin saanud bussiga sinna samma, aga jalutada on ju mõnus.. Isegi, kui vihma sajab ladinal ning ma olin esimese kahe minutiga läbimärg. Ning autot mul pole ka, ega juhilube. Võib-olla kunagi teen, aga ma olen nii hajameelne liikluses, et mind pole eriti hea mõte rooli taha lubada :)

"Raamatud on nagu peegel. Kui vaatab sisse eesel, ei saa sealt peegelduda ingel." (A. Schopenhauer)

A i d e s

Eesti 2 : 0 Belgia

Eilne jalgpall oli ilus punkt MM valikmängude lõpule. Kena võit Belgia üle. Suur aitäh ja kummardus Piiroja ning Vassiljevi ees. Süda jättis vahepeal lööke vahele, kui tekkis olukord, et pall oleks võinud oma väravasse veereda, kuid õnneks jooksis Pareiko sellele järele ning lõi üle küljejoone. Belgial oli võimalusi, aga meie mehed olid alati õigel ajal platsis.

A i tä h

(See oli siis minu esimene postitus, mille sisuks sport. Ma pead ei anna, et see viimaseks jääb, sest tõenäoliselt polnud see minu viimane jalgpalli vaatamine platsilt.)

Tänase päeva lemmikud ja peaaegu igapäevased lemmikud

Hendrix, Joplin, Floyd, Zeppelin

Michelle Williams