Pole siia sattunud nii pikka aega juba. Eelkõige on süüdi selles raamatusari (Noh, need, mille järgi on mu lemmiksari "True Blood" tehtud), mida ma loen suure huviga. Täna ostsin just neljanda ja viienda osa juurde. Jah, ma olen see, kes haruharva satub raamatukokku, sest ma pigem ostan endale neid lugemiseks.
Mul oli vahepeal ka sünnipäev. Sain 20-aastaseks. Ei kurda, et kondid juba valutavad. See 20. pole veel miskit, elu alles ees. Tegelikult on tore vanemaks saada.. ja targemaks ning näha elu.
Vahva-vahva!
Eile Ülemiste rimist tulles tabas mind koduteel kindel tahtmine teatrisse minna. Samal õhtul. Mõeldud-tehtud. Kodus lülitasin läpaka sisse, trükkisin www.no99.ee ning kavas oli "Margarita ja Meister". Olgu, ma teadsin tegelikult juba enne, et nad mängivad seda täna õhtul. Etenduse taga kirja polnud, et oleks välja müüdud ning kribinal-krabinal tormasin piletimaailma kodulehele ja lausa KOLM vaba kohta oli veel müügis. Esimene mõte oli muidugi "Raudselt on mingid viimase rea kohad ja üksikud", aga EI!!! 3. rida kohad 7-8. Mõtlemata helistasin sõbrannale, kas ta on nõus tulema ning viie minuti pärast olin õnnelik teatripiletite omanik.
Mul oli küll plaanis lavakaid kevadel uuesti vaatama minna (seda sama etendust), aga ma usun, et nüüd jääb see tegemata, kui mul just ei peaks märtsis-aprillis m e e l e t u t igatsust tulema (mis on üpriski loogiline, et tuleb). Aga nad olid paremad! Jah, ikka päris päris palju on edasi arenetud selle kolme kuuga. Enam neid äpardusi nii väga sisse ei tule. Ja ma siiani ei saa üle ega ümber sellest balli stseenist, kus nad kõik nii hoogsalt tantsivad. Oi, milline tahtmine tekkis mul taas nendega seal laval trallitada.
Selleks aastaks on ka kool läbi. Jaanuaris on sess tulemas, mida ma nii v ä g a ootan, õnneks pean ainult kolm eksamit sooritama, aga ma ei hakka siin pead andma igaksjuhuks, et ma täiesti kindlalt need ära teen (sülitan kolm korda üle õla).
Aga nüüd lähen kraamin oma tuba, mis näeb välja nagu seapesa.
Oli tore! Varsti kirjutan uuesti! Seniks: Tsau!!