Hingele pai

2010-05-02T06:06:00.001-07:00

Kevad on käes ja ma tunnetan seda kõigi oma keharakkudega!
Suvi on jäänud kiviviske kaugusele ning see teeb meele veelgi rõõmsamaks.

Aides on tagasi. Tegelikult nad on koguaeg olemas olnud, aga neil oli väike paus kontsertitel. Nüüd aga kütavad taas täie rauaga!! Ning kõige parem uudis on see - neil tuleb esikalbum vähem kui kuu pärast välja!! Ma olen seda hetke oodanud vist mingi.. aasta või kaks? L õ p u k s on see päev silmapiiril. Eile käisingi plaadi väljaandmise toetuskontserdil ning rahvast oli murdu.. erinevalt reedest.. mil oli, kui mul lugemine sassi ei läinud, lausa seitse inimest.

See kõik saab nii tore olema, ma olen selles kindel!

Kes kardab Virginia Woolfi?

2010-04-04T07:20:00.001-07:00

Kurat, see oli üks mu põnevamaid teatrielamusi!
Ma olen siiani vaimustunud Hendrik Toompere jr rollitäitmisest. See oli ülemõistuse vinge rollitäitmine!

Muidugi oli Marika Vaarik talle võrdne partner, aga Hendrik oli kuidagi eriti eredalt seal laval.

Samas, kui Mirtel ja Sergo olid tagasihoidlike rollidega.

Mirtel oli veidi puuga pähe saanud naine seal, aga seda oli vinge vaadata, kuidas ta sellist karakterit mängib. Igakord ma avastan midagi ilusat ja uut ja puhast temas. Ilus inimene on ja vaatamata oma noorele eale väga täiskasvanulik näitleja. Vana hing noores kehas.

Sergo puhul on kõige paremini meeles, kui ta oli juba pisut purjakil ning jääd nõudis. "Jää.........d" "Jää...................d" ning see d oli väga pehme tal. Mis tähendab, et näitleja ei peagi suurt nalja tegema kui publik juba itsitab omaette.

Leighton Meester InStyle UK

2010-03-31T09:25:00.000-07:00

Kes kuhu

2010-03-24T16:45:00.000-07:00

No nii, hakkabki lavakate 24. lennu koolitee lõpule jõudma.
"Kui koolis käimist alustate on hommik ja kui lõpetate on õhtu," nii oli Ingo Normet öelnud 17 tudengile. See on neil kestnud neli aastat, mis tundub ka minu jaoks nagu üks ainus päev. Alles ma hakkasin neid lavalaudu nühkimas nägema ja nüüd.. saab korraga kõik läbi. Ühtse pundina näen ma neid veel kolm korda. Väga vahva on see, et 16st lõpetajast saavad enamik tööd teatris ning siinkohal mõtlesingi, et panen kirja "kes kuhu".

Liis Haab - ???
Mait Joorits - ???
Mikk Jürjens - Linnateater
Lauri Kaldoja - ???
Marta Laan - Draamateater
Roland Laos - Draamateater
Marko Leht - pakkumist pole tehtud. Veel.
Kertu Moppel - Rakvereteater
Jekaterina Nikolajeva - ???
Liisa Pulk - Vanemuine
Artur Tedremägi - ???
Jüri Tiidus - ???
Mihkel Tikerpalu - Nukuteater
Hendrik Toompere jr jr - Draamateater
Sandra Üksküla Uusberg - Linnateater
Kristjan Üksküla - Linnateater

Nii palju on veel teada, et üks on draamateatris ja kolm lisandub Rakverre (üks tüdruk ja kaks poissi). Ehk saab varsti ka "küsimärkidest" miskit kindlat teada.
Väga tore on ka see, et suur osa neist jääb Tallinnasse, kuid Liisat hakkan raudpoltkindlalt Tartus vaatamas käima ja kindlasti on põhjus olemas ka Rakvere külastamiseks.

Teie oletegi kõige armsamad mulle!

Diane

2010-03-24T06:25:00.000-07:00

Arkaadia

2010-03-21T13:49:00.000-07:00

Eile, laupäeval, käisin Viljandis koos Helinaga. Miks me seal käisime? Aga ikka sellepärast, et seal esietendus lavakate 24. lennu viimane bakalaurusetöö, mis kannab pealkirja "Arkaadia". Lavastajaks kursusejuhendaja Hendrik Toompere jun.
Kas mulle meeldis? Hirmsasti. Ma olin algusest peale nende peopesas, nende lummuses. Mul on tunne, et nende kahe aasta jooksul olen ka mina kasvanud. Koos nendega.
Plaksutamise ajal ning kui neile lillekimpe viidi, ei saanud pisar, mis mööda mu põske alla voolas, üleliigseks.
Ma armastan neid kõiki. Ja seekord saan ma öelda, et need, kes seal laval olid, pole enam tudengid, vaid tõepoolest Näitlejad.
See on küll viimane etendus neil üheskoos, aga õnneks see ei tähenda, et mul oli viimane kord neid näha ühtse pundina. Ei-ei-ei. Kolm korda veel!
Tahan "Arkaadiat" ka veel kindlalt vaatama minna. Siis kui nad mängivad teises koosseisus.On vaja Marta ka ära näha seal mängimas.
Ja pole häbiasi tõusta püsti ning aplodeerida. See on ju austuse avaldamine näitlejatele.

Vintage

2010-03-18T11:22:00.000-07:00

Võin vist käsi südamel öelda, et kleidid teevad mul südame soojaks.

Vedamine

2010-03-18T10:55:00.000-07:00

Eile laekus postkasti teade NO99-lt.
Ja ma olen nii elevil! Kohe väga-väga elevil! Kõik selgub täpsemalt 26. märtsil.
Ma olen VÄGA elevil.

2010-03-16T16:33:00.000-07:00

“I'm still a kid. I'm like six years old. But it's just a matter of wanting to get up, it's just a big journey. I felt like when I left home that I was on a journey, and I still am.”

"I only do this because I`m having fun. The day I stop having fun, I`ll just walk away."

2010-03-15T17:57:00.000-07:00

Happy are those who dream dreams and are ready to pay the price to make them come true.

Find something you love to do and you’ll never have to work a day in your life.

You've got to take the good with the bad, smile with the sad, love what you've got, and remember what you had. Always forgive, but never forget. Learn from mistakes, but never regret.

Life isn't about waiting for the storm to pass...it's learning to dance in the rain.

Don't take life too serious. You'll never escape it alive anyway.

I've learned that things change, people change, and it doesn't mean you forget the past or try to cover it up. It simply means that you move on and treasure the memories. Letting go doesn't mean giving up... it means accepting that some things weren't meant to be.

It's amazing because, when you're a kid you see the life you want and it never crosses your mind that it isn't gonna turn out that way.

Never give up on something that you can't go a day without thinking about.

You've got to follow your passion. You've got to figure out what it is you love--who you really are. And have the courage to do that. I believe that the only courage anybody ever needs is the courage to follow your own dreams.

Audrey

2010-03-14T16:54:00.000-07:00

Tea party

2010-03-11T08:59:00.000-08:00

2010-03-09T16:24:00.000-08:00

“We are shaped by our thoughts; we become what we think. When the mind is pure, joy follows like a shadow that never leaves.”

Alice imedemaal

2010-03-08T16:27:00.000-08:00

Control

2010-03-03T14:07:00.000-08:00

Eile oli ETV peal filmiõhtu.
Vaatasin ja nautisin.
Filmiks oli "Control", mis jutustas Joy Divisioni solisti Ian Curtise lühikeseks jäänud elust. Hiljuti ostsin selle DVD ka endale ning oh seda üllatust, kui saatekavast lugesin, et seda lastakse ka telekast.

Film algas sellega, kui Ian Curtis oli alles koolipoiss ning lõpes, kui ta endalt elu võttis. Film valmis 2007 aastal, režissööriks Anton Corbijn. Curtise osas hiilgas Sam Riley ning ta mängis minu jaoks nii tõetruult. Elasin kogu filmi vältel sellele loole kaasa. Teadsin, et lõpp on traagiline, aga ikkagi võttis seest õõnsaks, kui Ian vaatas seda nööri ning järgmine hetk näitas kaamera, kuidas ta abikaasa Debbie (Samantha Morton) autoga maja ette sõitis.

Ma olin valmis pärast filmi lõppu seda uuesti vaatama, aga liiga vara. Seedin seda veel natukene ja eks millalgi panen dvd mängima.

Kõik oli detailideni paigas ning ka see pidev suitsetamine andis seda salapärast hõngu filmile juurde. On vähe neid filme, mida ma tõesti naudin algusest lõpuni, kuid "Control" on üks neist.

Teatrikuu

2010-03-01T10:35:00.000-08:00

Eesti teatril tuleb kohe-kohe sünnipäev taas ja mul on väga hea meel, et NO-teatrit on nominendiks nimetatud pea igas sõnateatri rubriigis.

Teatri aastaauhindade nominendid 2009. aasta loomingu eest

2010.aasta teatriauhindade nominendid.

Parima lavastuse auhind

Eesti Teatriliit seadis alates 2009. aastast sisse aasta parima lavastuse auhinna. Auhind määratakse ühele eelmise kalendriaasta jooksul Eestis esietendunud lavastusele. Auhind hindab lavastust kui erinevate autoripositsioonide koostoimel sündinud tervikut.

1. „Kuidas seletada pilte surnud jänesele”. Teater NO99. Idee, kontseptsioon, lavastus Tiit Ojasoo, Ene-Liis Semper. Tantsustseen Mart Kangro. Tekstid - Eero Epner, näitlejad, Tiit Ojasoo, Ene-Liis Semper jt. Lauluõpetaja Toomas Lunge, heliinstallatsiooni mix Hendrik Kaljujärv.

2. „Meie, kangelased”. Tallinna Linnateater. Lavastaja Elmo Nüganen, kunstnik Vladimir Anšon, kostüümikunstnik Reet Aus, muusikaline kujundus Jaak Jürisson ja Riina Roose.

3. „Toatüdrukud”. Rakvere Teater. Lavastaja Hendrik Toompere jr, kunstnik Ervin Õunapuu.

4.“Tantsumasin”. Eesti Pärimusmuusika Keskus. Lavastaja Silver Sepp, valgus Rene Liivamägi, kostüümid Lee Reinula.

Sõnalavastuste alal

Žürii: Jaak Allik (esimees), Luule Epner, Ott Karulin, Madis Kolk, Reet Mikkel, Pille-Riin Purje, Boris Tuch, Riina Vanhanen

Lavastaja auhind

1. Andres Noormets – lavastused „Ballettmeister“, „Mässajad“. Pärnu Teater Endla.

2. Elmo Nüganen – lavastused „Meie, kangelased“, „Ma armastasin sakslast“.Tallinna Linnateater.

3. Tiit Ojasoo, Ene-Liis Semper – lavastused „Kuidas seletada pilte surnud jänesele“, „Onu Tomi onnike“ ja „Kes kardab Wirginia Woolfi?“. Teater NO99.

4. Hendrik Toompere jr – lavastus „Toatüdrukud“. Rakvere Teater.

Naisnäitleja auhind

1. Alina Karmazina – Dvori Mahnes /Süüdistaja lavastuses „Mängud tagahoovis ehk Because“. Eesti Draamateater.

2. Ülle Lichtfeldt – Solange lavastuses „Toatüdrukud“ Rakvere Teatris ja Katerina Izmailova lavastuses „Mtsenski maakonna leedi Macbeth“ MTÜ PRO3.

3. Larissa Savankova – Aleksandra lavastuses „Farjatjevi fantaasiad“. Vene Teater.

4. Külli Teetamm – Erica lavastuses „Ma armastasin sakslast“. Tallinna Linnateater.

5. Marika Vaarik – osatäitmine lavastuses „Kuidas seletada pilte surnud jänesele“, Martha lavastuses „Kes kardab Virginia Woolfi?“. Teater NO99.

Meesnäitleja auhind

1. Ago Anderson – Erik/Harald lavastuses „Ballettmeister“. Teater Endla.

2. Volli Käro – Lesk lavastuses „Lesk“. Rakvere Teater.

3. Marko Matvere – Peeter lavastuses „Ingel, ingel, vii mind taeva“ VAT Teatris ja Sakini lavastuses „Augustikuu teemaja“ MTÜ Kell Kümme.

4. Hendrik Toompere jr – George lavastuses „Kes kardab Virginia Woolfi?“. Teater NO99.

5. Priit Võigemast – Mees 2 lavastuses „Pea vahetus“ teatris NO99 ja Oskar lavastuses „Ma armastasin sakslast“ Tallinna Linnateatris.

Naiskõrvalosa auhind

1. Ines Aru – Ema/Ingel lavastuses „Mtsenski maakonna leedi Macbeth“. MTÜ PRO3.

2. Anu Lamp – Proua Tšissik lavastuses „Meie, kangelased“. Tallinna Linnateater.

3. Mirtel Pohla – osatäitmised lavastuses „Onu Tomi onnike“ ja Kullake lavastuses „Kes kardab Virginia Woolfi?“. Teater NO99.

4. Liina Vahtrik – Trish Piatt lavastuses „Aiapidu“. MTÜ Kell Kümme.

5. Helene Vannari - Ema lavastuses „Meie, kangelased“. Tallinna Linnateater.

Meeskõrvalosa auhind

1. Indrek Apinis – Vares lavastuses „Vares“. Kuressaare Linnateater.

2. Märt Avandi – Asaf Saharov /Asafi advokaat lavastuses „Mängud tagahoovis ehk Because“, Rivo lavastuses „Sinul on meretäis hirmu“ Eesti Draamateatris ja Lui lavastuses „Küüni täitmise lood ja laulud“ Saueaugu Teatritalus

3. Hannes Kaljujärv- Teddy lavastuses „Imearst“. Teater Vanemuine.

4. Tõnu Oja – Rulling lavastuses „Vombat“. Eesti Draamateater.

5. Andrus Vaarik – Härra Tšissik lavastuses „Meie, kangelased“. Tallinna Linnateater.

Kunstniku auhind

1. Vladimir Anšon ja Reet Aus – lavakujundus ja kostüümid lavastusele „Meie, kangelased“. Tallinna Linnateater.

2. Laura Kõiv – lavakujundus lavastusele „Sinul on meretäis hirmu“. Eesti Draamateater.

3. Tiit Ojasoo, Ene-Liis Semper – lavakujundused lavastustele „Onu Tomi onnike“, „Kuidas seletada pilte surnud jänesele“, „Kes kardab Virginia Woolfi?“. Teater NO99.

4. Aime Unt – lavakujundus lavastusele „Hingede öö“. Pärnu Teater Endla.

5. Ervin Õunapuu – lavakujundus lavastusele „Toatüdrukud“. Rakvere Teater.

Sõnalavastuste eriaauhind

1. Ajjar Ausma, Joonas Parve, Päär Pärenson, Anatoli Tafitšuk, Johannes Veski. Omanäolise uue teatri „Cabaret Rhizome“ loomise eest.

2. Eili Neuhaus, Urmas Lennuk. Lavastuse „Mtsenski maakonna leedi Macbeth“ eest, milles on õnnestunult ühendatud klassikateose julge tõlgendus ja eri rahvusest professionaalsete ja harrastusnäitlejate ühislooming. MTÜ PRO3.

3. „Sinul on meretäis hirmu“ trupp. Noorusliku lavamaailma otsingulise loomise eest Eesti Draamateatris.

Muusikalavastuste auhind

Žürii: Raili Sule (esinaine), Tiina Mattisen, Kerri Kotta, Kristel Pappel, Anne-Liis Poll.

1. Aile Asszonyi – eripalgeliste ja vokaalselt viimistletud rollide eest Mozarti ooperis „Cosi fan tutte“ ja Verdi ooperis „Maskiball“. Rahvusooper Estonia.

2. Mart Laur – Don Alfonso värvika ja kandva tegelaskuju loomise eest Mozarti ooperis „Cosi fan tutte“. Rahvusooper Estonia.

3. Erki Pehk – PromFesti järjepideva kunstilise juhtimise ja Massenet´ ooperi „Thais“ lavaletoomise eest.

4. Alla Popova - nimiosa veenva tõlgendamise eest Massenet´ ooperis „Manon“. Teater Vanemuine.

Balletilavastuste auhind

Žürii: Tiiu Randviir (esinaine), Juta Lehiste, Mai Murdmaa, Rufina Noor, Enn Suve.

1. Ruslan Stepanov - lavastus „Kevade”. Teater Vanemuine.

2. Sergei Upkin - James, "Metshaldjas" (La Sylphide), D ´Artagnan, „Kolm musketäri”, solist, „Teine sümfoonia”. Rahvusooper Estonia.

3. Eve Andre ja Sergei Upkin - osatäitmised lavastustes „Teine sümfoonia”, „Kolm musketäri” ja „Metshaldjas" (La Sylphide)”. Rahvusooper Estonia.

4. Artjom Maksakov ja Olga Malinovskaja - osatäitmised lavastustes „Teine sümfoonia”, „Kolm musketäri” ja „Luikede järv”.Rahvusooper Estonia.

Tantsulavastuste auhind

Žürii: Mall Noormets (esinaine), Helena Ehrenbusch, Heili Einasto, Kristiina Garancis, Teet Kask.

1. Sandra Zaneva - "It’s Time!". Arengupotsentsiaaliga piiridel kõndimine, sotsiaalselt provotseeriv tantsu- ja etenduskunsti sulam. Kanuti Gildi SAAL, Espaço do Tempo at Montemor-O-Novo.

2. Mart Kangro - "Can’t Get No/Satisfaction". Pühendunud kohalolek, lavakarisma meistriklass tantsuhaiku vormis. Kanuti Gildi SAAL.

3. Triin Reemann - "Kalamees ja kurg" Helitundlik põnevas kehakeeles jultunult lapselik pilguheit looduse südamesse. Kanuti Gildi SAAL.

4. Mari Mägi ja Kaja Lindal - "Opus Tempus" Originaalse tantsukeele esindaja; visuaalsete, heliliste, koreograafiliste kujundite põiming. Insightout Company ja Küberstuudio; STÜ.

Balletilavastuste ja tantsulavastuste žürii eriauhind

“Kevade” (lav. Ruslan Stepanov). Teater Vanemuine.

Algupärase dramaturgia auhind

Žürii: Ene Paaver (esinaine), Ülev Aaloe, Kiti Põld.

Auhind vaadeldava aasta jooksul lavale jõudnud algupärase teatriteksti eest.

1. Urmas Vadi “Ballettmeister”. Pärnu Teater Endla.

2. Roy Strider (autor) ja Andres Noormets (dramaturg) “Mässajad”.Pärnu Teater Endla.

3. Eero Epner, näitlejad, Ene-Liis Semper, Tiit Ojasoo “Kuidas seletada pilte surnud jänesele”. Teater NO99.

Reet Neimari nimeline kriitikaauhind on alates 2009.a. Eesti Teatriliidu poolt väljaantav ja Eesti Kultuurkapitali näitekunsti sihtkapitali poolt rahastatav iga-aastane teatriauhind.

1. Madis Kolk 2009. aastal ilmunud teatriarvustuste eest.

2. Alvar Loog Muusikateatri aastakriitika.

3. Meelis Oidsalu 2009. aastal ilmunud teatriarvustuste eest.

4. Madli Pesti 2009.aastal ilmunud teatriarvustuste eest.

5. Pille-Riin Purje 2009.aastal ilmunud teatriarvustuste eest.

6. Ivika Sillar 2009.aastal ilmunud teatriarvustuste est.

Teatritöötaja auhind

Žürii:.Aime Unt (esimees), Sirli Bergström, Teet Ehala, Pille Jänes, Anu Konze, Märt Meos, Külli Root.

Etendust ettevalmistavas kategoorias

Ahto Matt - lavameister. Suurepärane töötaja Kuressaare Linnateatris.

Raul Õitspuu – parim töömees. VAT Teater.

Ester Kasenurm – kostüümiala juhataja. Teadmiste ja oskustega töötaja, kellest on abi kõikidel teatrimajas töötavatel kunstnikel. Pärnu Teater Endla.

Etendust teenindavas kategoorias

Gennadi Gorjajev - vanemlavameister, suurepärase meeskonna looja. Ugala Teater.

Ando Tammsaar – lavakonstruktor. Täpne, nõudlik, vastutustundlik. Leidlik lavatöös vajalike lahenduste väljapakkumisel. Pärnu Teater Endla.

Kalle Nettan – vanemhelitehnik. Loominguline tehniline töötaja, kes lisaks igapäevatööle täidab suurepäraselt ka helirežissööri ülesandeid. Tallinna Linnateater.

Kalev Timuska –heliala peaspetsialist. Mees, kes kunagi ei luba midagi, kuid teeb kõik ja on alati olemas. Rahvusooper Estonia.

Administratiiv- ja haldustöötaja kategoorias

Lui Lääts – lavastusala juht. Pikaajaline, kõrge kvaliteediga töötaja. Teater Vanemuine.

Angela Mooste – personalijuht. Suudab ühendada sedavõrd vastuolulist ja mitmenäolist kollektiivi, nagu see ainult teatris on. Teater NO99.

Ülla Veerg – avalike suhete ja turundusteeninduse juht. Juhatab osakonda. Teeb võimekalt mitme inimese tööd. Rahvusooper Estonia.

Sõnalavastuste muusikalise kujunduse auhind

Žürii: Olav Ehala (esimees), Kadri Hunt, Margo Kõlar, Helena Tulve.

Antakse mõjuva ja lavastuse ideed oluliselt toetava sõnalavastuse

muusikalise kujunduse (ka selleks puhuks kirjutatud originaalmuusika) eest.

1. Chalice – originaalmuusika lavastusele „Don Juan“. Teater Vanemuine.

2. Liisa Hirsch – originaalmuusika lavastusele „Hingede öö“. Pärnu Teater Endla.

3. Jaak Jürisson– originaalmuusika lavastusele „Ma armastasin sakslast“. Tallinna Linnateater.

4. Peeter Konovalov ja Marge Loik – muusikaline kujundus lavastusele „Nähtamatu varandus“. Ugala Teater.

5. The Sounduniversums koosseisus Mari-Liis Lill, Märt Avandi, Juss Haasma, Tauno Makke, Mihkel Roolaid, Kristo Viiding – originaalmuusika lavastusele „Sinul on meretäis hirmu“. Eesti Draamateater.

6. Pärt Uusberg ja Uku Uusberg – helilooja ja muusikaline kujundaja lavastuses „Pea vahetus“. Teater NO99.

Salme Reegi nimeline auhind

Žürii:Rait Avestik (esimees), Ilona Martson, Katrin Nielsen, Madli Pesti.

Lastelavastuste auhind, mille võib saada kunstiliselt silmapaistva ja lastepärase töö eest nii lavastaja, näitleja, kunstnik kui ka iga teine lavastuse osaline.

1. Tantsuteatri ZUGA ühendatud tantsijad Tiina Mölder, Helen Reitsnik, Triin Lilleorg, Kärt Tõnisson - algupärane ja sihtgrupitundlik noorimale teatripublikule suunatud lavastus "Zuga zuug zuh-zuh-zuh".

2. Janek Joost - särav mitmeplaaniline roll lavastuses "Kuidas kuningas kuu peale kippus". Teater Vanemuine.

3. Lauri Lagle – isikupärane noortest rääkiv lavastus "Sinul on meretäis hirmu". Eesti Draamateater.

4. Tarmo Männard - köitev jutustamisteater lavastuses "Pulgakomm ja 200 vanaisa". Eesti Nuku-ja Noorsooteater.

5. Andres Noormets - noorte maailmapilti avardav kunstiliselt lakooniline dokumentaallavastus "Mässajad". Pärnu Teater Endla.

6. Ugala Teatri lavastuse "Nähtamatu varandus" trupp - autor Silvia Soro, lavastaja Leino Rei, kunstnik Rosita Raud, muusikalised kujundajad Peeter Konovalov ja Marge Loik, liikumisjuht Oleg Titov, näitlejad ja Viljandi muusikakooli noored interpreedid - erinevate ja värskelt mõjuvate väljendusvahendite ühendamine efektseks tervikuks suurel laval.

Priit Põldroosi nimeline auhind

Žürii: Lea Tormis (esinaine), Ingo Normet, Kalju Orro, Peeter Tammearu, Margot Visnap.

Antakse teatrimõtte arendamise, pikaaegse teatriuurimusliku või teatripedagoogilise tegevuse eest.

1. Pille-Riin Purje - raamatute "Jüri Krjukov" ja (Reet Neimari pooltalustatud) "Jüri Järvet.Narr ja kuningas" (2009) koostamine.

2. Peeter Raudsepp - TÜ Viljandi Kultuuriakadeemias tehtud töö.

3. Ülo Tonts - Pikaaegne teatriuurimuslik ja pedagoogitöö ning raamatut "Kolmkümmend aastat teatriehitamist" (Vanemuise sõnateater) ja "Liiga palju head teatrit" (2009) koostamine.

4. Jaak Viller - raamatu "Kandiline Kaarel Ird. Dokumente ja kommentaare." (2009) koostamine.

Sünnipäev

2010-02-23T13:26:00.001-08:00

Reedel, 19. veebruaril, käisin teater NO99 sünnipäevapeol. Vein voolas ojadena, sai sooja suppi ja ka suu magusaks teha.

Esialgu rääkis Rasmus Kaljujärv NO-teatri ajakirjast, mis ilmub regulaarselt. Tutvustati teist ajakirja numbrit ning esimene ilmus kolm aastat tagasi. Jah, ilmub regulaarselt, nagu sai juba korra öeldud.

Järgnes aktsioon "Pecha kucha". Esinesid Anne Lill, Rein Raud, Kaido Ole, Toomas Kiho, Anne Türnpu, Eva Klemets, Peeter Laurits, Risto Kübar, Tiit Ojasoo, Sergo Vares ja Jaak Prints.

Igal esinejal oli 20 slaidi, mille põhjal nad pidid meile rääkima "Olulisest" ning iga slaidi jaoks oli 20 sekundit, mis tähendab, et kõigil oli aega esitamiseks 6 minutit ja 40 sekundit. Alustas Ojasoo. Kõige eredamalt on tema esitusest meeles see, kui ta rääkis, et oli leidnud internetis ühe küsitluse, kus paluti rahval nimetada Eesti halvimat näitlejat. NO-teatri näitlejatest oli mainitud ainult üht mõnel korral ja selleks "võitjaks" osutus Kaljujärv, kelle, nüüd tsiteerin: "Tema ainus voorus on noorus ja viie aasta pärast pole enam sedagi." Jättes vahele teised esinejad (ma lihtsalt ei mäleta enam, millest kõik seal rääkisid) hüppan viimastele: Sergo Vares ja Jaak Prints. Nemad.. see oli nende jaoks täielik kadalipp - hüpata pea ees vette tundmatus kohas. Kui teised olid oma slaidid ja tekstid ilusti ettevalmistanud, siis neil polnud õrna aimugi, mis slaidid nemad saavad, sest nende ettekanne oli kokku pandud eelnevate esinejate slaididest. See oli nii naljakas, sest nad olid nii lootusetud seal laval ja oli näha, et nad polnud just suuremasi vaimustunud sellest olukorrast. Küll nad seal vusserdasid ja irvitasid. Ja see mõjus ka publikule - nende naer peegeldus meie nägudelt. Näiteks oli üks koht selline: Jaak vaatab slaidi: "Hmmm, mida mul selle kohta öelda oleks... Sergo." ning selle peale vaatas Sergo Jaagule lolli näoga otsa ja tõenäoliselt mõtles "kas sa püüad seda minu kaela veeretada???". Noo, ilmselgelt.
Nad said endale ka sellise pildi:

Ning sellele järgnes nende vaheline dialoog: "Jah, milleks valetada. Ma tahaks ka praegu pigem õlut, kui siin laval selles olukorras olla."

Väga vahva aktsioon oli. Naerda sai väga palju ning pärast naljatades ütlesin "Tundub, et teater jääb kahe näitleja võrra vaesemaks." Muidugi seda ei juhtu, sest tegelikult on Sergo ja Jaak väga head näitlejad. Sel õhtul lihtsalt.. oli naeru rohkem ja "näitlemist" vähem.

Pärast aktsiooni kupatati meid teatri hoovi, kus siis tehti lõket, tantsiti ja joodi sooja teed. Lõke muidugi ebaõnnestus. Vahel küll lõi mõni suurem leek lõkkele, siis sai sooja ka ja külalised liikusid tulele lähemale, aga seda lõbu kauaks ei jätkunud. Lauldi ka regilaulu ja mängiti lõõtspilli. Mina jõin mitte-huvitava-maitselist teed, sest viinast olen ma loobunud. Ainus alkohol, mida mina jõin oli vein sel õhtul ning minu kõrist valgus alla kolm pokaalitäit punast veini.

Suur kummardus ja niks veel kord NO-teatri ees. See oli üks lõbusamaid sünnipäevapidusid, kus mina käinud olen.

"Fanny ja Faggot"

2010-02-16T10:46:00.001-08:00

Lubasin paar päeva tagasi, et kirjutan homme lähemalt etendusest, aga mul on internet nii-i-i aeglane olnud, et pole olnud tahtmist oma närve raisata.

Niisiis.
Asukoht: Cabaret Rhizome
Kellaaeg: 19.00
Lavastus: "Fanny ja Faggot"
Kes: Lavastaja: Elina Pähklimägi. Laval: Agnes Aaliste, Jekaterina Novosjolova, Päär Päärenson, Kristjan Sarv, Elina Pähklimägi.

Järjekordselt pean ütlema, et ma pole suuremasi lavastuste ümberjutustaja. Olen arvamusel, et igaühel tekib oma nägemus etendusest ning sellepärast ongi kõige parem, kui igaüks meist näeb i s e seda. Ma võin siia kopeerida sisututvustuse sellest etendusest ning siis vaadake edasi, kas teile pakub see huvi. Mulle pakkus juba siis, kui Kristjan ütles, et veebruaris tuleb üks asi, kus ta mängib. (Eks põhjuseks oli see, et Kristjanit olen pärast tema NO-teatrist lahkumist ainult ühe korra laval näinud. Seda ei saanud nii jätta.) Agnest ja Jekaterinat olen varem näinud ainult kahel korral, kui nad veel lavakas õppisid ("Kajakas" ja "tsuaF"). Ma ei mäletanud neid üldse. Nüüd siis sai mälupilti värskendada (kuid ikkagi ei löönud nad tudengitena enam silme ette, mis polegi vast oluline). Ma olin neist vaimustunud. Kogu trupist. See üksteise tunnetamine ja silmside ja.. See on nii sümpatiseeriv.
Minge-minge- m i n g e seda vaatama!

Kirjeldus kodulehelt:
Eesti teatripubliku esimene kokkupuude Briti noorema põlvkonna näitekirjaniku Jack Thorne'iga leiab aset 7-ndal veebruaril, aastal 2010, teatris Cabaret Rizome, kus esietendub Elina Pähklimägi lavastajakäe all tõsielul põhinev näidend „Fanny ja Faggot“, milles lisaks Pähklimägile, löövad näitlejatena kaasa Agnes Aaliste, peategelase Mary Bell'ina, Jekaterina Novosjolova, Päär Pärenson ja Kristjan Sarv. „Fanny ja Faggot“ on lugu 11-aastasest tüdrukust, keerulise lapsepõlvega Maryst, kes jääb kohtus süüdi kahe väikese poisi mõrvas ja kellele mõistetakse karistuseks kümme aastat vabadusekaotust. Inglismaal tekitab juhtum siiani, kolmkümmend aastat pärast traagilisi sündmusi, teravat vastukaja. Loo peategelane Mary Flora Bell, kelle elu põhjal näidend kirjutatud on, sai pärast vabanemist uue identiteedi. Tal on üks laps - tütar. Ja 2009-ndal aastal sai Mary Bell vanaemaks. Mary kahetseb sügavalt lapsepõlves kordasaadetut. Tema ammuse teo ohvrite sugulased seevastu eelistaksid näha Mary't loojakarjas, ning tema järglasi vardas...

Võtke või jätke.

AN-TO-NI-NA

2010-02-13T16:19:00.001-08:00

Eile oli Von Krahlis pidu. Biit.
Mina läksin kohale, et lõpuks kuulda lives sellist vinget bändi nagu seda on Antonina.
Toimus singli- ja videoesitlus.
Tantsida sai palju ja see on ainult hea.

Muusika <------- k u u l a k e ! ! ! Aga kes või mis on see uus ja salapärane Antonina? Vastus: Helene Vetik, Mihkel Masso ja Andres Nõlvak Neid peab ise oma kõrvaga live's t u n n e t a m a. Ma enne olin kuulanud ainult myspaces't ja kibelesin tohutult neid pärispäriselt kuulama ja... Ma ei pidanud pettuma. See oli v i n g e.

See on igavesti vinge video:

PS. Käisin täna teatris. Homme kirjutan lähemalt!

Michelle Williams

2010-02-13T15:43:00.000-08:00

Matilda on ikka täiesti isa suust kukkunud

Taas Rihannat

2010-02-11T16:54:00.000-08:00

Mõned aastad tagasi, mil raadiotes hakkas kõlama tema esimene hittsingel 'Pon De Replay', tekitas ta minus huvi. Nüüd enam ta muusika erilist pinget ei paku, aga stiil.. see tekitab minus vastakaid arvamusi. On neid komplekte, mis panevad mind ahhetama ning tahan kõva häälega hüüda VAUU, siis vastukaaluks on ka neid, mis tekitavad minus palju segaseid emotsioone.

Nüüdseks olen umbkaudu pool tundi ta pilte passinud ja leidnud päris mitu sellist fotot, mida jagaks teiega hea meelega.

Väga mõnus 'sügis-väljas-sajab-hoovihma' look

Triibud-triibud-triibud on minu nõrkus

väga... v ä g a meeldib

Blogid, mida loen

2010-02-10T16:18:00.000-08:00

Selle külma ilmaga, mis õues praegu on, võib julgelt oma kasulikku aega veeta neid blogisid lugedes. Nautige!

uus tuus
Ponyarts
Luphia loves
Dirty Pretty Things
Friends of Irony
Autocomplete Me
Fail Blog
Vahvad koerad
Vahvad kassid
Vahvad kuulsused

LEMMIK!! Fmylife

This is photobomb
Not Always Right
Dear God, from kids
koomiksid
Walmarti stiilipidu
My first fail
Oddly Specific
Very Demotivational
Life in Travel

Võib igakell täieneda. Mida kõike põnevat sa ei leia internetiavarustest!

2010-02-07T14:31:00.000-08:00

Ära ei ütleks.

2010-02-06T16:30:00.001-08:00

Paneb ikka õhku ahmima küll

2010-02-02T09:50:00.000-08:00

Ma ei oska enam miskit sellest talvest arvata.
Eile hommikul ärgates oli tuju iseenesest hea, kuigi pidi taas kooli minema, aga pärast loenguid, kui kodu poole 'jalutasin' läbi tuisu ja tormi, siis oli küll tuju allapoole igasugust arvestust. See lumes sumamine on juba nii ära tüüdanud. Jah, jah, ma tean, et ma olen 'tüüpiline eestlane', kes vingub, kui lund pole ja kes vingub, kui lund on. Aga on juba 2. v e e b r u a r..

Kahe kuu pärast tatsan ma juba mäe otsa lavaka juurde ning pistan oma avalduse postkasti ja nädal hiljem saan vaatama minna, millal on minu eelvoor. Uhhh. Ainuüksi selle peale mõeldes võtab seest õõnsaks. Praegu. Mida ma vahetult enne eelvooru tegema veel peaksin?! Katkun juukseid ja närin küüsi? Panso "Töö ja talent näitleja loomingus" lugemine edeneb ka tasapisi. See on põnev lugemine, aga oleks seda aega.

Ma pole ammu Käsmus käinud. Tegelikult ma olen seal ainult ühe korra käinud, aga ma armusin sellesse kohta silmapilkselt. Ma tundsin, et see on üks koht Eestis, kuhu ma võiksin iga kell minna. Oleks mul auto, siis lähekski, aga... see suur a g a. Pisikene unistus on seal kunagi suvekodu omada. Armas koht linnast eemal ja mere ääres. Nüüd loon endale konto 'Rahakassa Käsmu suvila jaoks'.

Alati, kui seda lugu kuulan võtab seest õõnsaks. love-love-love

Kate-Kate-Kate

2010-01-30T13:57:00.000-08:00

Vau-vau-vau. Kate on minu silmis üks stiilsemaid näitlejaid Hollywoodis ning ei pannud ta ka Calvin Klein Men's and Women's Spring 2010 Collections üritusel mööda.
Kleit: Calvin Klein.

Talvevõlumaa

2010-01-26T09:17:00.000-08:00

Pärast eilset sooja ilma nägin unes, et hommikul ärgates oli maa roheline ning puud hakkasid lehte minema. Mul oli nii hea meel. Kui ma päriselt üles ärkasin ning tõdesin, et lumi on siiani maas, siis mul tuju halvemaks ei läinud, sest ma armastan seda ilma, mis täna oli - päike, karge õhk, lumi. See külm mulle tegelikult väga meeltmööda pole, aga ma olen temaga leppinud.

Täna käisin oma kursaõel, Rahelil, külas. Vaatasin ta kassi üle ja ma olin esimesest hetkest temast täiesti sillas. Kassipojad võidavad vist iga inimese südame, Gängsta minu oma võitis. Käsi on nüüd küünistusejälgedega kenasti tatoveeritud ja täiesti tasuta.

Raheliga jõudsime veel vanalinna ning tegin ühe fotosessiooni lumisest linnast ning mõned pildid ka teile näitamiseks.

Minu tänane päeva lugu on:

Tätte ja Matvere - Silveri laul

2010-01-24T16:23:00.000-08:00

Käisin lavakaid vaatamas...

2010-01-24T16:16:00.000-08:00

...ja lähen uuesti.

Pikk pink vol 2 oli seekord.
Nägin nüüd need kaks lühilavastus ka ära, mis möödunud kord nägemata jäid.

Ema vist minuga enam teatrisse tulla ei julge.

Ja kas mul on tõesti mingi punane kiri peakohal 'Ele istub siin'??

Unistuste kodu vol 1.

2010-01-19T04:29:00.000-08:00

Mul oli eile öösel kell kolm väga igav (unetus) ning leidsin end ühelt lahedalt veebilt nagu seda on freshome.com. Oi, kuidas ma hakkasin õhku ahmima, kui vaatasin neid pilte ja peaaegu et nutma, sest mul endal pole sellist kodu. Veel..
Aga valik ühest majast, mis pesitseb Austraalias.

Rihanna päralt on ajakiri "W" veebruarinumber

2010-01-14T16:50:00.000-08:00

On the best part of her day: “When I’m with my glam team getting my hair and makeup done—we talk so much s—!”

On her fashion sense: “My stylist Mariel Haenn and I always try to do something sexy but never too girly—we always try to put a little toughness in there.”

On never once wishing herself back in Barbados, living a quiet life: “Oh no, I never fantasize about that. Because if I were back there, I know I’d be fantasizing about all this.”

Kuidas valmistuda eksamiks?

2010-01-10T16:36:00.000-08:00

Kell on 2.37 öösel ning mul on 9 ja poole tunni pärast eksam kasvatusfilosoofias.
Pidime kokku panema õpimapi, millega ma hakkasin reaalselt tegelema reedel. See omakorda tähendas, et nädalavahetus möödus mul materjalide läbitöötamise tähe all. Jah, jah, ma tean, et selliseid asju ei peaks jätma viimasele minutile, aga ma olen kogu elu selline olnud - kui ma tean, et mul on palju aega mingi töö tegemiseks, jätan ma selle alati viimaste päevade õlule. Sellega meenub, kuidas ma nägin suvel unes, et ma viisin lavakasse oma ankeedi ära ning sõber helistas ja küsis, millal mul katsed on ning vastasin, et homme ja sel hetkel tabas mind õudus - ma polnud mitte midagi endale pähe õppinud - ei laulu, proosateksti ega kolme luuletust. Ärgates oli ikka hirmuhigi laubal ning ma hingasin tuhat kui mitte miljon korda kergemalt, kui taipasin, et see oli uni. Loodetavasti mitte selline, mis peaks täide minema eksole. Õpin need asjad ikka ilusti kuu enne juba pähe ja siis saan rahuliku südamega Toompeale jalutada.
Aga seoses selle õpimapiga. Trummipõrin - see on valmis! Praegu küll ainult mälupulga olekus, sest eile kui tahtsin neid materjale printima hakata, otsustas kallis printer mulle mäkra keerata ning ta ei soostunud minu käsku täitma. Oh seda raevu, mis minus sel hetkel pulbitses, aga nüüd on põhjust hommikul enne eksamit ema töö juures käia ning see suur vaev kaante vahele panna.

Ma vaatasin enne YouTube'st "Armastus kolme apelsini vastu"-"Toscana nõel" - ainult naeraks!

Kui ma suvel šotimaale lähen, siis...

2010-01-07T16:16:00.001-08:00

...ma tahaks kõiki neid riideid kanda ja mööda Glasgow tänavaid ringi patseerida.

Repeat-repeat-repeat

2010-01-04T09:32:00.000-08:00

The Imaginarium of Doctor Parnassus

2009-12-31T09:41:00.000-08:00

Eile sai lõpuks nähtud Heath Ledgeri viimane film, milles ta mängis. "The Imaginarium of Doctor Parnassus". See oli imeline. Ma pole nüüd küll teab mis filmikriitik, aga mulle läks see tegevus ja lugu korda.
Ma pole ka suurem asi filmide ümberjutustaja. Sellepärast jätan teile, kallid lugejad, võimaluse ise see film ära vaadata ilma, et teaksite, mis teid ees ootab.

Osades olid Heath Ledger, Johnny Depp, Jude Law, Colin Farrell, Lily Cole, Tom Waits ja paljud teised.

Oneword* ja Jessica Szohr

2009-12-28T14:15:00.000-08:00

Eile käisin Kristaga suure hurraaga Rock Cafes. Esimene asi, mida ma tähele panin oli nimelt see, et me olime kaks eesti keelt kõnelevat inimest seal - vähemalt publiku seas. Kõige vahvam oli muidugi see, et õhtujuhid rääkisid ka vene keeles ning kuna minu vene keele oskus on alla igasugust arvestust, ei saanud ma sõnagi aru.
Lõpuks hakkas kõlama ka eesti keelt, kui laval hakkasid end sisse seadma Eesti poiste bänd Oneword* - see on siis peaaegu, et endine Slide-Fifty (Sander, Muudu ja Robi) ning lisaks neile trummidel 'väikepaks' (ma tõesti ei tea tema päris nime) ning solistina astub üles Taavi Narits.
Jah, ma olin neid enne kuulanud oma iPodi peal ning pidevalt repeat nuppu vajutanud, aga live's.. Esiteks ma ei suuda ära imestada, kui lahe vokaal on ning teiseks - nad ilmselgelt naudivad seda, mida teevad. Ja rahvale läks peale - väga hästi! Nende etteaste ajaks otsustasime Kristaga ette poole minna ka ning algul tundus, et rahvast hakkaks justkui hõredamaks jääma, aga see oli petekas. Elati kaasa poistele.
Jätkake samas vaimus!!

Kuid.. ''Gossip Girl'i"staar Jessica Szohr on TeenVogue-i kaanestaar ning pildid on eriti lahedad ja ta ise on eriti ilus. Nautige.

Jõulud

2009-12-24T07:39:00.000-08:00

Oh seda lusti ja lillepidu, kui jõulude ajal on paks lumi maas! Enam ei mäletagi, millal viimati valged jõulud olid, aga lõpuks, l õ p u k s on nad kohal!!
Soovin kõigile rahulikke pühi!

Eesti leidis superstaari

2009-12-22T13:34:00.001-08:00

L õ p u k s sai saatevõidu endale noormees.
Ma julgen käsi südamel öelda, et tema on siiani neist kolmest "superstaarist" kõige võimsas, kuigi ta on seda tiitlit saanud alles kanda kolm päeva.
Teatrivoorus ma teda eriti tähele ei pannud, aga kui stuudiovoorud pihta hakkasid, siis jäi silm pidama "oot-ooot, kes too on?!". Tema finaalipääs ei tulnud mulle üllatusena ega ka see, et ta superfinaali sai ning selle võitis. Esimesest otsesaatest alates oli ta minu kindel favoriit. Oli seda ka Marten Kuningas, kelle puhul ma märkasin kohe pisikest sarnasust Eplikuga - nende biitlite "Black bird" oli üle mõistuse külmavärinaid tekitav. Pärast seda esitust on see lugu mind poolteist nädalat jutti kummitanud. Eks tegemist ole ka ühe parima biitlite looga. Aga Ott Lepland - kindlalt oli ta vokaalselt teistest peajagu üle ning väga šarmikas ja kindlasti paljud tüdrukud ohkavad "super hea välimusega", aga see selleks.
Loodetavasti tuleb varsti mõne kontserdikene, kuhu oleks endalgi plaanis minna. Ja loodetavasti saame 30 aasta pärast öelda (nagu seda ütles Ivo Linna) "Meie Ott".

Avandi ja Sepp

2009-12-22T08:04:00.000-08:00

Jah, ma o o t a n aastavahetust!!! Neid vaataks päevast päeva ja ainult naeraks-naeraks-naeraks.

Oh, TSAU

2009-12-19T07:25:00.000-08:00

Pole siia sattunud nii pikka aega juba. Eelkõige on süüdi selles raamatusari (Noh, need, mille järgi on mu lemmiksari "True Blood" tehtud), mida ma loen suure huviga. Täna ostsin just neljanda ja viienda osa juurde. Jah, ma olen see, kes haruharva satub raamatukokku, sest ma pigem ostan endale neid lugemiseks.

Mul oli vahepeal ka sünnipäev. Sain 20-aastaseks. Ei kurda, et kondid juba valutavad. See 20. pole veel miskit, elu alles ees. Tegelikult on tore vanemaks saada.. ja targemaks ning näha elu.
Vahva-vahva!

Eile Ülemiste rimist tulles tabas mind koduteel kindel tahtmine teatrisse minna. Samal õhtul. Mõeldud-tehtud. Kodus lülitasin läpaka sisse, trükkisin www.no99.ee ning kavas oli "Margarita ja Meister". Olgu, ma teadsin tegelikult juba enne, et nad mängivad seda täna õhtul. Etenduse taga kirja polnud, et oleks välja müüdud ning kribinal-krabinal tormasin piletimaailma kodulehele ja lausa KOLM vaba kohta oli veel müügis. Esimene mõte oli muidugi "Raudselt on mingid viimase rea kohad ja üksikud", aga EI!!! 3. rida kohad 7-8. Mõtlemata helistasin sõbrannale, kas ta on nõus tulema ning viie minuti pärast olin õnnelik teatripiletite omanik.
Mul oli küll plaanis lavakaid kevadel uuesti vaatama minna (seda sama etendust), aga ma usun, et nüüd jääb see tegemata, kui mul just ei peaks märtsis-aprillis m e e l e t u t igatsust tulema (mis on üpriski loogiline, et tuleb). Aga nad olid paremad! Jah, ikka päris päris palju on edasi arenetud selle kolme kuuga. Enam neid äpardusi nii väga sisse ei tule. Ja ma siiani ei saa üle ega ümber sellest balli stseenist, kus nad kõik nii hoogsalt tantsivad. Oi, milline tahtmine tekkis mul taas nendega seal laval trallitada.

Selleks aastaks on ka kool läbi. Jaanuaris on sess tulemas, mida ma nii v ä g a ootan, õnneks pean ainult kolm eksamit sooritama, aga ma ei hakka siin pead andma igaksjuhuks, et ma täiesti kindlalt need ära teen (sülitan kolm korda üle õla).

Aga nüüd lähen kraamin oma tuba, mis näeb välja nagu seapesa.
Oli tore! Varsti kirjutan uuesti! Seniks: Tsau!!

2009-12-09T10:37:00.000-08:00

Kui mulle varem 30 Seconds To Mars väga muljet ei avaldanud, siis nende uus album "This Is War" pani mind teisiti mõtlema. Väga-väga lahe!

I'm a m a z e d

2009-12-06T13:28:00.000-08:00

True Blood

2009-12-01T10:06:00.000-08:00

Jah, ma olin möödunud nädalal haige. Jah, ma hakkasin l õ p u k s "True Bloodi" vaatama. Jah, ma vaatasin kaks hooaega jutti ära ning jah, ma alustasin otsast peale nende vaatamist.

Nüüd pean kõigest pool aastat veel ootama ja siis saab edasi vaadata, mis toimuma hakkab. Võtted algavad sel kuul.

Käisin Rahva raamatus täna ning ma avastasin, et raamat on ka müügil!! See tähendab ka seda, et homme sean ma oma sammud taas sinna ning ostan selle ära.

Panso päev

2009-11-30T14:38:00.000-08:00

Eile, 30. novembril, oli Panso päev, mis tähendab, et taaskord anti Panso preemia.
Sel aastal on laureaadiks XXIV kursuse näitleja eriala tudeng Lauri Kaldoja.
Möödunud aastal sai preemia omanikuks samalt kursuselt Marta Laan.
Varasemad laureaadid on näiteks Taavi Teplenkov, Tiit Sukk, Rasmus Kaljujärv, Priit Võigemast, Elmo Nüganen, Mari-Liis Lill.

Palju õnne, Lauri!!

Lavakate pikk pink

2009-11-26T09:23:00.000-08:00

Käisin eile lavakaid taas vaatamas. Jah, ma tean, et ma olen haige, aga piletid olid ostetud ning see väike palavikupoiss ei suutnud mind voodisse aheldada. Täna hommikul ärgates tõdesin, et ega see käik tervisele just kõige parem olnud, kuid ma olen siiski nii rahul, et käisin.

Kui hobuveskis seadsin oma sammud esiritta, siis sõbranna Helina muidugi vingus: "Eiii, mitte esimesse ritta, mitte esimesse ritta." Aga kui ma kõigutamatult istuma potsatasin ning oma salakavala pilgu tema poole suunasin, siis ta sai vist aru, et mind pole võimalik enam sellelt kohalt liigutada.
Lõpuks hakkas mäng pihta. Esimese asjana ütles Mait Joorits, et seekordne etendus on lühem kui tavaliselt, sest Sandra Üksküla Uusberg oli haigestunud. Mina selle peale pobisesin kohe: "Nüüd on vähemalt p õ h j u s seda uuesti vaatama tulla." Moosisin ema ka ära ning 22. jaanuar paistab olema väga sobiv päev minekuks. Noored, palun hoidke oma tervist, ma tahan need kaks lühilavastust ka ära näha!! (Haha, kes siin räägib nüüd tervise hoidmisest..)
Etenduse juurde tagasi tulles - esimene tükk oli Kristjan Üksküla lavastatud Anton Tšehhovi novelli põhjal "Albioni tütar". Sandrat asendas Liisa Pulk. Tegevus toimus jõe ääres, kus mrs. Twyce (Liisa Pulk) ja Ivan Kuzmitš Gjabov (K. Üksküla) kala püüavad. Naine on pärit Inglismaalt ning ei saa sõnakestki aru vene keelest, aga Gjabov ei mõista inglise keelt ning nad ei saa omavahel suhelda, vähemalt mitte sõnade abil. Kui peremehel kala näkkab, jääb see kivi taha kinni. Mees otsutab, et peab ise vette minema ning kala ära tooma, kuid ta ei julge mrs. Twyce'i ees end riidest lahti võtta. Ta püüab naisele selgeks teha, et too põõsa taha läheks ning ei piiluks, kuid too ei saa midagi aru. See oli Liisa poolt jube hästi mängitud, see segaduses ilme... Mängus oli ka Fjodor Andreitš Otsov (Artur Tedremägi), kelle võttis Gjabov naisele asja selgeks tegemiseks appi. Aga ei aidanud ka seegi ning kui härra hakkas end riidest tasapisi lahti võtma, siis algul naine vaatas väga uudishimulikult, kuid lõpuks sai kurjaks, sest (kui ma õigesti mäletan) sai ta asjast aru nii, et Gjabov soovib ka, et tema end lahti riietaks. Järgnes sõim ning tükk saigi läbi. Vahvad 15 minutit. Kristjan lavastada oskab, selle kohta ei saa miskit halba öelda. Näitlejana ma pole temas siiani kindel. Ta on hakanud end lõpuks avama, kuid mina näen teda siiski rohkem lavastajana. Artur Tedremägi pole end üldse avanud. Ma ei kujuta ette, mille taha tal kõik jääb, sest temas peab ju miskit olema, kui ta lavakasse sisse sai. Ometi mina pole temas seda veel leidnud ja kui ta ei suuda end avada selle viimase poole aastaga, mis neil koolis käia veel jäänud on, siis ta lihtsalt kaob ära. Helina sai ka aru, miks ta mulle väga ei meeldi. "Kooliteatri tasemel mängib". Väike roll oli ka Mikk Jürjensil selles tükis ning tema suudab publikut naerule ajada. Ja Liisa Pulk!!!! Appi,appi, kui vahva tüdrukuga tegemist on. Kindel karakternäitleja. Igas rollis tunneb end kui kala vees. Igakord ma aina imestan ja imestan ning saan aru, miks ta mu emale nii väga meeldib.

Teine tükk oli Roland Laose lavastatud "Genees ja katastroof". Tegevus toimub 1889. aastal sünnitusmajas. Klara (Marta Laan) tõi ilmale neljanda lapse - poja. Ta oli täis hirmu, sest tema kolm esimest last olid ära surnud. Ta teadis, et nõnda peab minema ka pojaga, sest see on saatusest määratud, et kõik tema lapsed peavad ära surema. Kui doktor (Mikk Jürjens) ja õde (Kertu Moppel) püüdsid talle selgeks teha, et poisiga on kõik kõige paremas korras, suutis naine veidi rahuneda. Klarat tuli vaatama abikaasa Elois (Hendrik Toompere jr jr), kes esimese asjana poega nähes hüüatas "Nii väike! Kõik minu lapsed on nii pisikesed ja väetikesed." See ajas muidugi Klarat taas hirmule, kuid doktor suutis taas rahu majja tuua, öeldes, et lapsega on kõik korras ning karta pole midagi. Poiss sai endale nimeks Adolf. Ning siinkohas peaksin ma vist mainima ka, et perekonnanimi oli neil Hitler.

Kolmas lühietendus oli Toompere "Puhh". "Karupoeg Puhhi" raamatu põhjal ning tegevus toimus kodututevarjupaigas. Ma ei hakka pikka juttu tegema ning räägin ainult, mis mulje mulle näitlejatest jäi. Liis Proode pole mulle varasemalt eriti silma jäänud, kuid seekord meeldis ta väga-väga. Tema Notsu kehastus oli väga kenasti välja mängitud - tubli, tubli! Lauri Kaldoja oli Puhh. Tema on mul koguaeg silmas olnud. Vähemalt tema lokkis juuksed ja habe. Algul ta tundus mulle jube lärmakas, kuid hakkab asja saama temastki. Mihkel Tikerpalu oli Iiah, kes oli oma saba ära kaotanud. Temas nagu midagi on, kuid ta peab selle rohkem enda seest välja laskma. Marko Leht kehastus Tiigriks, Andres Tiigriks. Marko on samuti mulle ühe rohkem rohkem meeldima hakanud. Enam ei ole seda kartust, mis algul tundus olevat. Nad on hakanud lavaga ära harjuma. Jekaterina Nikolajeval ja Marta Laanel oli ka oma pisike roll selles lavastuses ning said hooldeõdedena väga kenasti hakkama. Kellegi blogist ma lugesin, et Marta kipub liiga publikule mängima, et tahab näha nende reaktsiooni. Mina pole seda täheldanud, võib-olla vahel, aga kes poleks huvitunud, mis emotsioonid publikul on?! See väike veakene võib neil kõigil küljes olla, sest alles on ju lapsekingades need näitlejad, küll aastatega asi paraneb.

Ja meile mängitud viimane ehk neljas tükk oli lavastatud Kertu Moppeli poolt ning kannab pealkirja "Leib!". See räägib mehest, kellele müüakse poes leiva asemel pomm. Absurdimaiguline katkend analüüsib inimese võimet igasuguste lollustega kaasa minna ja võimetust enda ümber toimuvat adekvaatselt hinnata (kavast võetud).
Selle tüki ajal ma naersin peaaegu koguaeg. Täiesti absurdne oli minu jaoks alati see, kui lavale tuli Liisa koos tantsupoistega (Roland Laos ja Marko Leht). Küll ma nihelesin seal oma koha peal ning raputasin pead ja irvitasin. Seda peab täiesti kindlalt oma silmaga nägema ning saate aru, mida ma silmas pean. Naeru, naeru, naeru ja palju, palju, palju.

Publiku hulgas istus ka Üllar Saaremäe. Ei tea, kas tuli vaatama, keda Rakverre tööle kutsuda?! Ma loodan, sest enamik neist noortest on väärt tööd teatris ning nagu ma suvel lehest lugesin, on Rakveres hädasti noori vaja. Ju saab sügisest olema põhjust Rakveres käima hakata.

Nüüd ootan suure huviga järgmist korda, et ära näha ka mängimata jäänud "Jääger" ja "Kantani padi".

Tattoo juttu

2009-11-22T14:50:00.000-08:00

Luurasin veidi teistes blogides ringi ning leidsin selliseid lahedaid pilte tattoodest, mida tahaks. Samas ma ei taha sellist, mis kellelgi on olemas, kuid seljuhul peab mul olema mingi k i n d e l sümbol või kiri vms, mille olemasolust tean ainult mina. Raske-raske. Ma olen vist oma ema suutnud ka juba tattoo usku pöörata, et see ei olekski "nii jube ja kole", kui mul selline asi keha kaunistaks. Olen endale selle ka muidugi selgeks teinud, et see jääb igaveseks, sest ma ei lase enda kehalt mitte midagi eemaldada. Mis tehtud, see sinna jääb.

Blake Lively

2009-11-21T10:08:00.001-08:00

Kuum Gossip Girl'i näitleja kaunistab Marie Claire detsembrinumbrit.
Praegu nautisin tema intervjuud interneti avarustes, kuid millalgi sean sammud Rahva Raamatusse ning uurin, kas ajakiri on tulnud ka müügiletile.

Photoshoot on eriti cool

Mul tuli nüüd hirmus kunsti tegemise isu peale, mis tähendab, et panen oma muusika playlisti käima ning kaon siit läpaka tagant. Adios amigos!

Kallis jõuluvana

2009-11-20T09:55:00.001-08:00

2009-11-18T09:29:00.000-08:00

Minu arvuti on hinge vaakumas. Teeb enne parandusse minekut viimseid hinetõmbeid - tööle käivitades tuleb windowsi laadimine ette ja see on kõik. See jama on juba pool nädalat olnud, kuid ma ei pööranud sellele suurt tähelepanu, sest lõpuks ta hakkas tööle, aga täna.. mitte miskit.
Ma hakkan nutma, kui kõik mu muusika ja pildid sealt lähevad. See on lihtsalt k u r b. Ometi ma loodan parimat ja nad suudavad mu asjad päästa. Palun tehke seda parandaja onud!!!

Mul on varsti sünnipäev tulemas - juubeli tähistamine. Tahan end 20. eluaasta puhul premeerida tatoveeringuga, kuid mul pole siiani õrna aimu, kuhu ma tahan ja mida ma tahan. Tegelikult mul on mitu kohta, k u h u ma tahan, aga ma ei suuda otsustada. Samas ma ei pea kurtma, sest mul on alati võimalus teha nendesse kohtadesse ka, kuhu ma praegu ei lase teha. (Kui ma üldse jõuan nii kaugele, et teen selle ära.)

Onu Tomi onnikene

2009-11-16T14:55:00.000-08:00

NO99. Tiit Ojasoo/Ene-Liis Semper
Osades Andres Mähar, Marika Vaarik, Eva Klemets (külalisena), Mirtel Pohla, Rasmus Kaljujärv, Risto Kübar, Inga Salurand, Sergo Vares.

Käisin reedel vaatamas. Ootused olid nii ja naa, kuid taaskord võin käsi südamel öelda, et ei pidanud pettuma. Kuid see oli väga karm etendus. Näiteks Rasmus suutis oma karakteri nii mõjuvalt publikule mängida, et ma hakkasin tema (mitte Rasmust, vaid ta karakterit) vastu tohutut põlastust tundma. Lõpuks ma ei suutnud enam lavale väga vaadatagi, vaid põrnitsesin endale nina ette.

Nüüd jään ootama uut aastat, et ära näha "Kes kardab Wirginia Woolfi?". Piletid on juba läbi müüdud, et ehk on võimalik saada siis veebruari kuusse.

Ja veel üks rõõmusõnum, mis tuli välja juba, kui ma ei eksi, möödunud nädalal - Veiko Õunpuu hakkab NO-s lavastama. Veel ei tea mida, aga ootan suure-suure p õ n e v u s e g a.

Pildil: Andres Mähar ja Marika Vaarik

Romain Duris

2009-11-15T13:06:00.000-08:00

Prantsuse näitleja, kellesse me Siljaga silma(või pildi)pilkselt ära armusime.

Kirg

2009-11-14T13:24:00.000-08:00

Oh, mulle meeldib maalida/joonistada/kritseldada ja tõin näitamiseks ka ühe töö, mis valmis umbes 10 minutit tagasi.

Poisid, meil oli sama hea meel :)

2009-11-13T14:49:00.000-08:00

I thank you for staying for caring for being

2009-11-12T14:20:00.000-08:00

...ehk siis Slide-Fifty oli täna ja see oli nii vahva. Ma loodan, et Muudu ei mõelnud päris tõsiselt seda "aasta pärast jälle", tahaks vähe lühemat pausi.
Emotsioonid on poisitiivsed, nagu on alati olnud. Poisid küll kurtsid, et juba vanaks jäänud ning ei jaksa enam sellise tambiga ning ma sain aru, et mina olen ka vanaks jäänud, sest pärast 15 sekundilist rabelemist on mul kael nii kange, kui veel olla saab, aga pole hullu!
Aitäh-aitäh-aitäh. Loodan, et see rõõmus taaskohtumine leiab aset varsti. :)

heatuju laul

2009-11-12T05:37:00.001-08:00

Müügimehe surm ja Muki munad

2009-11-11T08:58:00.000-08:00

Möödunud nädalal käisin kaks korda teatris. Vabandust, et ma pole sellest juba pajatanud. Põhjus on imelihtne - ma lihtsalt unustasin ära, et käisin.

Reedel sai ära nähtud Draamateatri tükk "Müügimehe surm", lavastajaks Ingo Normet.
Osades: Lembit Ulfsak, Mari Lill, Mait Malmsten, Ivo Uukkivi, Martin Veinmann, Tõnu Aav, Margus Prangel, Lauri Lagle, Hilje Murel, Raimo Pass, Külli Reinumägi (külalisena), Merle Palmiste.

Lembit Ulfsak ja Mari Lill mängisid abielupaari, kellel kaks poega - Malmsten ja Uukkivi. Aav oli naabrimees ning Lagle tema poeg. Lagle on mulle koguaeg meeldinud (ka siis, kui ma pidasin teda Bert Raudsepaks, isegi veel 2007. aastal Silent Disco ajal, kui ta mu kõrval tantsis. Hea seegi, et ma õlale koputama ei läinud "No tere BERT!") Laglele oli igaljuhul antud roll mängida nohikut, mis tal ilmselgelt õnnestus, sest paksu raamiga prillid, soni ning ruuduline vest suudaks vast ka kõige rajuma rokimehe nohiklikuks muuta. Ning ma pean tõdema, et selline nohik oli väga-väga lahe.
Uukkivis ma polnud enne etendust väga kindel. Teatris olin teda varasemalt ainult ühe korra näinud (ja sedagi vast 3-4 aastat tagasi) ning "kelgukoeri" ma ei taha väga arvestada, sest seal ta mulle ei meeldi eriti. K u i d teatris. Päris hingetuks veel ei võtnud, aga nüüdsest ma vaatan teda igaljuhul sellise pilguga, et ta o n näitleja. Temas on see miski, mis paneb vaatama ja kuulama ja muigama.
Ulfsak omas vanas headuses, vähekene sarnane roll sellele, mis tal oli "Lõputus kohvijoomises", mängis torisevat pereisa, kes tööreisil pettis oma abikaasat endast poole noorema naisega.
Kuid ma pean tagasi tulema Uukkivi juurde ning lisama sellesse ämbrisse ka Malmsteni ning minu jaoks kõige veenvam duo oli olemas.
Kes vähegi on teatriskäimisest huvitunud, julgen soovitada seda etendust vaatama minna.

Laupäeval see-eest käisin vaatamas aga hoopis midagi muud. Cabaret Rhizome "Muki munad". Lavastatud Johannes Veski poolt, osades Anatoli Tafitšuk, Joonas Parve, Päär Pärenson, Ajjar Ausma ja Muki osas, külalisena VAT Teatrist, Ago Soots.
Pean tõdema seda, et nägupidi tundsin ära ainult Tafitšuki, Pärensoni ja Sootsi, eks tunnen varsti ka teised ära. Ja kuidas ma sain unustada!! Tähtis roll oli ka KANAl, keda noormehed imiteerisid ning pärast lahti lind ka publiku sekka uudistama.
Kõige eredamalt vast ongi meeles Tafitšuk ja Soots. See kuidas Ago lihtsalt tuli oma kanakostüümis, see ajas mind koguaeg nii naerma. Ja Anatoli..temal oli pisut juhmi võitu roll ning.. ajas ka see naerma.
Väga sürr etendus oli, ei mingit sõnateatrit, kõik anti kehakeelega edasi. Ok, nii palju nad rääkisid (tegelt laulsid), et naised on lollid. Algul oli naljakas, aga pärast, kui meestel oli veel naerune nägu, siis naispublik hakkas küll vaikselt näost ära vajuma.
Aga Cabaret Rhizome on väga vahva teater, hubane - saab diivanil lösutada või patjadel, juua veini või õlut, mida veel tahta?! Nüüd peab silma nende tegevusel peal hoidma ning oma jalakesed taas teatri poole sammuma panema.

2009-11-10T10:00:00.001-08:00

slide-fifty

2009-11-09T15:47:00.000-08:00

Neljapäeval muutun ma taas 16-aastaseks ning elan suurest rõõmust kaasa Rock Cafes esinevale Slide-Fifty'le.
Ootan suure huviga seda 'taasühinemist'.

2009-11-05T10:08:00.001-08:00

Külmavärinaid tekitav

2009-11-05T10:01:00.001-08:00

Imeilus Sarah

2009-11-04T01:29:00.000-08:00

Pisut Jeremy Clarksoni huumorit

2009-11-03T15:33:00.000-08:00

And when you rely on a sat nav, you don’t notice that the sun is in the wrong place in the sky. You stop using your inbuilt compass, your innate sense of which way is up. And don’t argue with any of this. Everyone can navigate by instinct, and if you can’t there’s something wrong with you and you should be in prison. The only people who can’t navigate instinctively are women and anyone trying to find Malpensa airport in Milan.

This is the latest S Class. Now available with a very economical: Twin-turbo, Six litre... I don't mean economical do I? That's the wrong word...

I've just realised something, it's late...and I'm drunk!

Owning a TVR in the past was like owning a bear. I mean it was great, until it pulled your head off, which it would

I'd like to consider Ferrari as a scaled down version of God.

Ewan McGregor

2009-11-01T08:16:00.000-08:00

Tõenäoliselt on kõik naised temasse kunagi armunud olnud, eriti pärast seda kui on nähtud "Moulin Rouge".

"As an actor there's nothing better than a great moody moment to play with nothing to say. It's so much easier to do because you can really get inside your head."

"Actually, I really want to play Princess Leia. Stick some big pastries on my head. Now, that would be interesting."

"I won't buy into the Hollywood thing...I want to be in good movies."

"It taught me a lesson which was an actor should not say, "I won't do that." Once you've agreed the script, you must be willing to go as far as it needs to go on set. With some directors, you do the scene and they say that it's fine, but you think to yourself, "Is that really enough? Is there not more?"

"It's not my job to try and alter the director's style - he's in charge, and I'll always give him my trust. I think what happens is that you learn how to deal with it if you're not getting the support you need or if you're not being pushed. Occasionally you're doing two jobs at once: you're fooling the director into thinking you've taken his note while doing what you think is better. It hasn't happened very often, but it's an awful thing when you lose your trust in a director. But it's not for me to say."

"I've always thought as an actor, I'm not very clever about that, not very clear on it. My choices aren't about `OK, if I choose this film, that will let me carry on,' you know. Whether it is a big budget movie or a small budget movie, that isn't part of my decision."

"Movies are so draining. They pull away from the actor, but theater just fills you up. I needed my fix."

"I smoke a lot. I drink far too much-I don't exercise. I torture small animals."

"An airport customs inspector once recognized me from Trainspotting and strip searched me looking for drugs ."

"I've always wanted to go to Hollywood, drive big cars and be in big movies. But I hope I won't do just any film to become a star. I just want to carry on working, acting. I don't want to direct or write. I think making films is brilliant. I get excited just going on a film set. Going on location is amazing, hanging about with all these film people doing their thing. If I bump into a star I get all star-struck."

"I started watching golf for the first time yesterday. I'm really worried about myself. I was actually enjoying it."

Halloween ja eriti lahedad pildid sõbrantsist

2009-11-01T06:06:00.001-08:00

Eile oli siis halloween, mis mind ei puudutanud absoluutselt, aga sõbranna tegi eriti-eriti-eriti vinged pildid.

NO99 aktsioon: Solaris

2009-10-29T05:14:00.000-07:00

Kell 18.25 seadsin oma sammud koduuksest välja, hinges õhin. Ma ju teadsin, et kui tegemist on NO-teatriga, siis see peab olema kindlalt midagi teistsugust ja mis ma oskan kosta - oligi.
Nad lugesid raamatut. Jah, just, raamatut. "SOLARIS EEDEN" oli pealkirjaks.
Aktsioonis osalesid: Inga Salurand, Tambet Tuisk, Rasmus Kaljujärv, Risto Kübar, Gert Raudsep ja Andres Mähar.
Toimus see väikeses saalis ning publiku jaoks oli saal väga mugavaks tehtud, kes oli tribüünil, see oli seal, kuid Tambet pidas mind ja Siljat kohe ukse peal kinni ning kostis: "Neiud, teid ma sooviksin saata sinna taha nurka lebama" ja mul on väga hea meel, et ta sinna meid saatis, sest seal oli nii hea pikutada. Sellist mugavust juba teatris ei kohta. Eriti kui mõni näitleja tuleb veel sinu kõrvale pesitsema. Jah, mu nägu oligi sel ajal täis naeru, hehehehe.
Algus ei olnud eriti põnev minu jaoks, ma ei osanud midagi sellest ka oodata. Ma aimasin, et mingit konkreetset näitlemistööd sealt ei tule, vaid nii palju, kui tekst võimaldab. Kes liikus, see liikus, üldiselt oli lavastus ülesehitatud lavakõnel. Kuus tundi ja 15 minutit ei ole väga kerge lugeda ilmekalt teksti, mis ei pruukinud neile isegi meeldida. Aga mida edasi aeg tiksus, seda enam hakkas asi minu jaoks ilmet võtma. Võib-olla tõesti seisneski asi selles, et hakkasin tekstile rohkem tähelepanu pöörama ning end situatsiooni sisse elama. Hoides silmad kinni ning kuulates tuleb ikka mingisugune pilt silmeette, igaühel omamoodi. See muutiski asja mõjuvaks mulle. Muidugi ma olen lugenud juba kommentaare, et "selle lugemise eest ma poleks küll tahtnud raha välja käia" vms. Eks nii palju kui oli saalis kuulajaid, nii palju on ka erinevaid arvamusi aktsioonist.
Ei puudnud ka näitlejate viperused, kui Gert kaotas ära järje "Eee, jah, et, seda..." ja siis näitas Inga talle koha kätte. Või Rasmuse ja Tambeti dialoog (kui ma nüüd Tambeti suhtes ei eksi, oli vist tema), kaotas Tambet järje ära ning Rasmus mainis "me oleme leheküljel 55".
Kokkuvõtlikult öeldes mulle meeldis. Need 10 minutit, mis ma pärast teatrist koju jalutasin, oli tunne väga rahulolev, et sai taas midagi uut ja teistsugust näha.
Aitäh noored! :)

Väsimus

2009-10-27T09:51:00.000-07:00

Mul on ilmselgelt väike paus siin postitamisel sisse tulnud. Kuna täna on juba neljapäev, siis räägin paari sõnaga eelnevatest päevadest ning selle NO99 aktsiooni kohta teen lausa eraldi sissekande.

Esmaspäevast algas siis ametlikult ülikooli vahenädal. Sain Noraga kokku ning käisime selles uhkes keskuses nimega Solaris ära. Minu arvamus? Ei miskit erilist, järjekordne suur ehitis keset südalinna. Muidugi see ehtepood, mis seal esimesel korrusel on, tegi seest veidi õõnsaks, kui ma taipasin, et ma tahaks suure tõenäosusega kõik need ehted ära osta. Ja see Apollo raamatupood teisel korrusel - oooo, see on siis mu teine "sõltuvus". Ja raamatuid oli palju, mida tahaks. Näiteks "1001 filmi, mida peab elus nägema" vms.
Aga solarisega on seotud veel üks asi. Nimelt NO-teatri aktsioon, mis võtab aset kolmapäeval. Ja ma ootan seda suure-suure huviga.

Teisipäeval käisin tööl, ilm oli nõme. Soe, aga hall. Pärast tööd läksin poodi, et väheke toidukraami osta ning kuna mu tuju oli juba selle ilma pärast üpriski halb, muutus see veel halvemaks, kui poodi sisenesin - töötas ainult ÜKS kassa ning see järjekord oli kilomeetrite pikkune. Väga-väga-väga halb variant ilmselgelt.

Aga eile siis... taram-taram, käisin teatris aktsiooni vaatamas ja ma räägin järgmises postituses kohe lähemalt asjast. Ahjaa, muidugi oli eile õhtul Rock Cafes kontsert - Rise against. Jah, ma võtsin naljapärast osa loosimisest, et äkki võidan piletid ning jah, ma võitsin need piletid, aga ma ei saanud minna ise. Vähemalt tegi kahel tuttaval poisil tuju rõõmsaks ning said mu piletid endale. Pole halb, kui võita kaks piletid 10-kroonise sms'i eest, kui muidu oleksin kahe pileti eest maksnud ligi 1000 krooni. Kindlasti oli kontsert väga lahe ja ootan suure huviga, mida ise arvavad kohalkäinud. Jagage oma muljeid minuga, jagage-jagage-jagage!!!

2009-10-26T04:44:00.000-07:00

nii. tahan ka et teater nõndasama
kui elu ise vääriks vaatamist
ja paneks oma elu unustama
me elus

mis täis elujaatamist

Jüri Üdi "Käekäik"

The boy who knew too much

2009-10-25T10:02:00.000-07:00

Ehk siis Mika uus album, mis meeldib mulle nii väga, et ainult kuulaks.
Kuulake teie ka.

1. We Are Golden
2. Blame It On The Girls
3. Rain
4. Dr John
5. I See You
6. Blue Eyes
7. Good Gone Girl
8. Touches You
9. By The Time
10. One Foot Boy
11. Toy Boy
12. Pick Up Off The Floor

Siseinterjöör (valge)

2009-10-25T09:51:00.000-07:00

Teachers used to ask me what I wanted to do with my life, when I said skateboarding, they asked what I'd do after that, I just said "I dont know..die"

2009-10-24T12:20:00.000-07:00

Retro

2009-10-22T10:20:00.001-07:00

Väga chill out mõnus ja lahe.
Pildid saadud SIIT

Bubbles

2009-10-22T10:07:00.000-07:00

Palju mulle. Nüüd sain inspiratsiooni järgmiseks pildiseeriaks, mis ehk õnnestub lähitulevikus ära teha.

2009-10-20T15:07:00.000-07:00

Kas ma tahaksin kunagi New Yorkis elada? Linnas, kuhu kõik lähevad oma unistusi ellu viima? Jah, tahaksin. Juba praegu pakiksin heameelega oma asjad kokku ning lendaks ära, kuid praegu on kättesaamatu. Kahjuks. Kunagi ikka.. Kasvõi kuuks-paariks. Tunda seda suurlinna võlu, mis nendelt piltideltki kajastub.

Praegu on playlisti kohustuslik lugu:
Frank Sinatra - New York, New York

esmaspäev või?

2009-10-19T01:15:00.000-07:00

Kui suvel saab üldjuhul öelda kõige ilusamal nädalal, et päike on sama kindlalt taevas kui õlu külmkapis, siis sügisel saab öelda, et vihma sajab sama kindlalt, kui on õlu külmkapis. Valetan praegu, sest eile jõin oma viimase õlle ära, aga pood on umbes saja meetri kaugusel kodust, et sellega ei tohiks probleeme tekkida. Jah, ma olen see tüdruk, kellele maitseb õlu väga. A. Le Coq Premium, Saku On Ice, Saku Kuld.. You name it and I'll drink it.

Kui ma enamasti piirdun kahe õllega, siis reedel alustasin kodus ja jätkasin Rock Cafes, kus (üllatus, üllatus) käisin taaskord Aidest kuulamas. Tegemist oli Dramamama plaadiesitlusega ja ma pole siiani mingit seisukohta võtnud sellest bändist. Olen neid ka kõigest kaks korda juhtunud kuulama, aga Aidest olen ma kuulanud.. vast kolm aastat kui mitte rohkem. Aga see Rock Cafe on tõenäoliselt üks mõnusamaid kohti Tallinnas.. ja Von Krahl ning ka Hell Hunt.

Kuna see ilm on selline nagu ta on... siis ma sain lõpuks aru, et vihm ja tuul ei sobi kokku. Vihmavari on pidanud üle elama rängad katsumused, võideldes tuulega muidugi.. Kui meil täna see ülikooli raamatukogu külastamine oli, siis olin täitsa jalamees, mis siis, et ma oleksin saanud bussiga sinna samma, aga jalutada on ju mõnus.. Isegi, kui vihma sajab ladinal ning ma olin esimese kahe minutiga läbimärg. Ning autot mul pole ka, ega juhilube. Võib-olla kunagi teen, aga ma olen nii hajameelne liikluses, et mind pole eriti hea mõte rooli taha lubada :)

"Raamatud on nagu peegel. Kui vaatab sisse eesel, ei saa sealt peegelduda ingel." (A. Schopenhauer)

A i d e s

2009-10-16T10:54:00.000-07:00

Eesti 2 : 0 Belgia

2009-10-15T05:46:00.000-07:00

Eilne jalgpall oli ilus punkt MM valikmängude lõpule. Kena võit Belgia üle. Suur aitäh ja kummardus Piiroja ning Vassiljevi ees. Süda jättis vahepeal lööke vahele, kui tekkis olukord, et pall oleks võinud oma väravasse veereda, kuid õnneks jooksis Pareiko sellele järele ning lõi üle küljejoone. Belgial oli võimalusi, aga meie mehed olid alati õigel ajal platsis.

A i tä h

(See oli siis minu esimene postitus, mille sisuks sport. Ma pead ei anna, et see viimaseks jääb, sest tõenäoliselt polnud see minu viimane jalgpalli vaatamine platsilt.)

Tänase päeva lemmikud ja peaaegu igapäevased lemmikud

2009-10-14T09:59:00.000-07:00

Hendrix, Joplin, Floyd, Zeppelin

2009-10-14T09:46:00.000-07:00

Michelle Williams

2009-10-12T14:36:00.000-07:00

The Imaginarium of Doctor Parnassus

2009-10-12T14:05:00.000-07:00

Johnny Depp ja Heath Ledger on nagu kaks tilka vett selles filmis.
5. veebruaril 2010 jõuab see ka meie kinolinale. Can't wait!

lavakas

2009-10-09T06:44:00.001-07:00

Jah, nii see aeg lendab.
Külastasin siis ühel kenal oktoobri päeval www.lavakas.ee ning mis mu silmad nägid? Just, informatsioon katsete kohta on üleval. Lugesin selle hoolikalt läbi ning hiljemalt 25. märtsiks pean oma avalduse sinna ära saatma/viima. Näpud juba nii sügelevad ning ootusärevus suur, kuigi alles oktoober. Võtsin ette ka soovitusliku kirjanduse nimekirja ja eile käisin kohusetundest juba raamatukogus ka ära ning võtsin kaks raamatut ning ajakirju "Teater. Muusika. Kino".
Raamatutest laenutasin "Lavakooliraamat. 16 intervjuud lavakunstikooli õpetajatega" ning Voldemar Panso "Töö ja talent näitleja loomingus". Esimene raamat neist kahest on 600 lehekülge paks. Mul on kuri kahtlus, et Tallinna Ülikooli kohustuslik kirjandus jääb mõneks ajaks nüüd tagaplaanile.
Need eelvoorud toimuvad 27. aprillist kuni 2. maini, mis tähendab, et umbes märtsi lõpust pole mind väga võimalik kätte saada, sest proovid/harjutused saavad täies jõus olema.

Nüüd on sidelõpp, lähen osturallitama (ehk on soodsalt DVD-sid) ja hiljem Muugale.

PS! Pühapäevast olen ma taas linlane, siin juba 20 kraadi sooja, mis on päris ok.
PS2! Lugesin seda ka, et lavaka uue lennu juhendajaks saab NO99 teatri vaimne juht ja üks andekamaid lavastajaid Tiit Ojasoo. (Te vist aimate, et ma olen arvatavasti kõige õnnelikum inimene maailmas, kui ma sinna kooli sisse saan.)
Ha-ha, ma varem ei ühendanud ära, kui keegi mingis foorumis kirjutas, et järgmisest lennust saab NO-teater täiendust.
Ojasoo tegi minust pilti ka teatri kolmandal sünnipäeval, kui toimus kõige lahedam pidu üldse, kus ma kunagi käinud olen - Silent Disco.

Olen triibulise pluusis. Lehes oli pildile pealkiri kehakeele järgi antud ehk "Hääletu väänelmine".

Mario Testino

2009-10-09T06:26:00.000-07:00

NO99 on täis Margaritasid ja meistreid

2009-10-07T07:26:00.001-07:00

Kui reaalne see on, kui vaatad kodus kraadiklaasi ning see näitab sulle närused 15,5 kraadi sooja??? T o a s??? Ja millised on tagajärjed? Küüned on lillaka tooni juba võtnud, külmavärinad käivad pidevalt üle keha. Haigusega on lahing peetud, aga kui toa"soojus" nii jätkab, siis uus lahing on silmapiiril.

Kuna see esimene blogi jupp sai eile kirjutatud, siis mul on rõõmusõnum - radikad hakkavad tasa ja targu soojaks minema.

Nüüd ma lähen kõige tähtsama juurde. Nimelt, trummipõrin, käisin ma eile teatris!! Jah, mina ja käisin teatris. Ärge väga šokeeritud olge ;)
A. Pepeljajev "Margarita ja meister", lavaka 24. lennu diplomilavastus (jah, need mu lemmikud, kes on nii vahvad).
Ma ei taha hakata kedagi konkreetselt esile tõstma, sest nad kõik on nii.. nii.. kuradima head. Etenduses oli palju vaadata ja kuulata. Kuulamisega peab eriti täpne olema, sest võib tekkida oht, et mõte kaob ära. Ja need tantsud. Kiskusid väga kaasa, mul tekkis pidevalt tahtmine nendega seal laval olla. Kuid minge kõik vaatama!! Minge, minge, minge!! See on seda väärt.

Photoshoot

2009-10-07T04:58:00.000-07:00

Ei suitseta tegelikult. Pildid tehtud millalgi juulis Maiaga.

Kristen Stewart ja Interview Magazine

2009-10-03T06:12:00.001-07:00

Ehk siis K. S on kaanetüdruk ja e r i t i lahedate piltidega.. e r i t i lahedatega.

Ma arvan, et ei pea hakkama siin kirjutama, et kes see Kristen Stewart on, sest me kõik oleme näinud Twilight'i ning tõenäoliselt 20. novembril lähme jookujalu ka New Moon'i vaatama. Mina igaljuhul lähen!!!

Palju Aidest

2009-09-27T08:27:00.000-07:00

Kõigepealt ma alustaks sellega, et - palju õnne kallis emme!! :)

Aga nüüd siis selle juurde, et ma olen siiani jube haige, peale reedest Aidesel käiku jäin veel haigemaks kui olin enne. Ometi, see oli seda v ä ä r t. Pole vaja minu pärast muretseda, küll ma terveks saan varsti. Reede, reede, reede. Tavaliselt on ikka nii, et kui midagi hirmsasti oodata, siis see aeg lihtsalt venib, kuid seekord läks kiiresti - eks see on see kool, töö, uni.
Igaljuhul reedel sai siis käidud Tapperis Aidest kuulamas. Kui Kristaga kohale jõudsime (õigemini need viis minutit, mis me bussipeatusest sinna kõndisime) oli minu jaoks suur saavutus. Esiteks, nagu ma eelmisest postituses juba ütlesin, polnud mul õrna aimugi, kus see Tapper asub ja kui me selle poole sammusime, siis väljas tundus see koht just selline nagu USA maffia-filmidest mahajäätud kohad on ning kus hull arvete klaarimine käib. Kuid sees... wow, väga mõnus ja lahe ja... kes käinud, see teab!! Aides ise oli muidugi väga hea, nagu alati. Sellal kui bänd veel laval polnud, siis tuli kõlaritest seda 70'ndate rock'n'roll muusikat, mis pani mul jala nii tatsuma, et Krista pidi paratamatult ütlema "Ele, paluuuuuun..". Pärast esitati ka Dramamama (????) uut videot "Dance", mis oli päris huvitav, mulle meeldis. Ometi nende esinemist me väga ei kuulanud - ehk esimese loo keskel umbes panime joped selga ning läksime minema. Kui trepist alla läksime, siis ma veel kirusin, et need kes ikka uhkelt täis on, neil ei saa väga lihtne olema siit alla minemisega - järsk ja pikk. Kui välja jõudsin, siis oli Mikk seal ja ütles, et tal oli väga hea meel, et ma kohale tulin. Jah, mul oli ka väga hea meel, et sinna läksin.
Pärast olime Siljaga linnas - Hell Hunt ja levikas ning tutvusime kahe ameeriklasega, väga vahvad mehed olid. Üks ütles mulle pidevalt "You're so funny, you're so funny". Ega ma muud ei osanud selle peale kosta kui naeratada/irvitada. Silja seikadest ma ei hakka parem lähemalt rääkima, sest andsin vande, et sellest õhtust teame ainult mina ja tema.

Tuleva reede läheme k õ i k melulokaali Protest güüteetama!!

Kuradi sügis

2009-09-24T07:41:00.000-07:00

Head aega suvi, tere sügis. Jah, mulle tegelikult meeldib küll sügis ja üldse aastaaegade vahetumine, aga see, et ma igal sügisel esimese asjana haigeks jään ei ole lahe. Kohe üldse mitte!!
Kuid siin ma nüüd olen - igal õhtul kuum piparmünditee kahe teelusika meega.

Mul on jäänud siin sissekannete vahele väike paus, mis tähendab ka seda, et ma olen kaks korda jõudnud juba teatris ära käia. Mõlemad etendused leidsid aset Linnateatris - Hecuba pärast ja Kivid sinu taskutes. Kui ma peaksin ühte neist soovitama, siis kaalukauss langeks raudselt Hecuba peale. Ma ei saa kurta kivid sinu taskutes näitlejate üle, Indrek Ojari ja Argo Aadli, aga lavastaja (Jaanus Rohumaa) pool jäi mulle nõrgaks, see eest Hecubas olid nii näitlejad kui ka lavastaja (Priit Võigemast) tõeliselt nauditavad, kuigi mõni koht jäi venima. Ojari olen ma taasavastanud - siiani teen suuri silmi selle peale, kui meenutan, et ta sai a l l e s kolmanda katsega lavakasse sisse.. mida nad mõtlesid seal??? Aga nüüd ta on olemas ning naerutab inimesi.

Reedel käisin Aidest ka kuulamas. Pärast etendust tundus see minek mulle jube kahtlasena, kuid kuna pilet oli juba ostetud, siis vedasid jalad mu sinna. Ja ma olen rahul, et läksin - tuli taas meelde miks mulle on meeldinud Aidest kuulata ning meeldib ka edaspidi, st. reedel on taas minek, see kord Tapperisse, kuhu pole veel õnnestunud jõuda. Möödunud kevadel Mikk püüdis mulle seletada küll, kus see on, aga ma ei saanud sellest suurt targemaks "Ma algul ise ei saanud ka midagi aru, aga kui juba teist korda minna, siis on asi selge". Eks ma püüan homme kohale jõuda, olgugi, et see võib-olla võtab aega tund-kaks, sest ma olen meister ka Tallinnas ära eksima või ringiga kuhugi minema.

Lähen ära nüüd internetimaailmast, kohtume järgmisel postitusel!

Kodu, kodu, kodu...

2009-09-19T03:33:00.000-07:00

Otsisin internetist pilte ning ma olen end unustanud oma unistustesse omada kunagi sellist kodu nagu neil piltidel on. Muidugi ma ei taha mõeldagi mitu(kümmend) miljonit üks või teine neist maksab, aga minu mõtetes on mul selline kodu juba olemas.

New York Fashion Week

2009-09-15T07:37:00.000-07:00

No nii. Praegu on siis taas käes see aeg, mil tõenäoliselt kogu maailma naised on naelutanud end kas teleka või arvuti ekraani ette ning jälgitakse suure põnevusega New York Fashion Week'i. Nõnda ka mina ja olen leidnud paraja portsu lemmikuid, mida otsustasin ka teiega jagada, sest ma ei ole kitsi. Muidugi on mu salajane unistus kõiki neid komplekte omada, kuid praegu peab piisama piltidest.

DKNY

Herve Leger

Lacoste

Marc Jacobs

Mischa Barton ja tema stiil

2009-09-12T17:13:00.000-07:00

Minu silmis on parimad palad järgmised.

2009-09-09T03:11:00.000-07:00

Ma olen täielikus ahastuses. Jah, ma käin ülikoolis ja peaksin sellega väga rahul olema, aga... ma ei ole. Vähemalt veel mitte. Ja ma ei ole rahul ka oma valikuga. Samuti - vähemalt veel mitte.
Saaks aega kiiresti edasi kerida, siis saaks vähemalt selgust, mis minust järgmine sügis saab.
Täna käisin siis esimest korda ka inglise keele loengus ja see oli täpselt nagu koolitund ja tõenäoliselt minu nimi saab pinnuks silmas olema. Ilai, Ili, kuidas iganes seda veel öelda saab, kuigi piisab lihtsast Ele-st, šotlased said vähemalt asjale pihta. Täna on juba kolmapäev ja seni olen käinud kokku kolmes loengus.. ma pean tõsiselt oma tunniplaaniga miskit peale hakkama, kuigi need EAP-d, mis vajalikud, on juba täis, aga nii palju põnevaid loenguid on, mida tahaks kuulata.
Ma ütlen siia koolijutu sisse juba ära, et kuna nii ilusad ilmad on, siis ma ei kavatsegi veel Muugalt linna kolida, vaid ärkan kasvõi iga hommik pool seitse (olgu, kolm korda nädalas) ja vuran bussiga kooli. Täna kui bussi ootasin, siis mulle jõudis kohale, et ma pean ikka need autojuhiload ära tegema, ei peaks selles rahvast täis bussis loksuma.

2009-09-05T14:42:00.000-07:00

Kuna ma sain juba vastukaja sellele, et ma hakkan filme soovitama, siis ma kirjutan siia üles nimekirja oma DVD-filmidest ja kindlasti soovitan ka neid filme, mida mul endal pole õnnestunud veel (v e e l) endale soetada. (Jah, ma tean, et see nimekiri tuleb nüüd hiiglama pikk, aga saate hakkama.)

Casanova
Brokeback Mountain
I’m Not There
The Brothers Grimm
The Dark Knight
Wedding Crashers
The Holiday
21 Dresses
No Country For Old Men
21 Grams
The Lake House
The Silk
Bride and Prejudice
Borat
Atonement
The Duchess
The Simpsons
Sex And The City
Mamma Mia
Love Actually
Finding Nemo
Malev
Jan Uuspõld läheb Tartusse
Ocean’s Twelve
National Treasure 2
BeCool
The Break-Up
The Black Dahlia
Vicky Cristina Barcelona
PS! I Love You
The Bucket List
One Flew Over Cuckoo’s Nest
Something's Gotta Give
The Departed
Deception
You’ve Got Mail
Ice Age
Ice Age 2
Kiss Kiss Bang Bang
Sweeney Todd
Edward Scissorhand
Blow
Charlie And The Chocolate Factory
Rendition
High School Musical 3
Twilight
Top Gear – Winter Olympics
Funny Games
American History X
Dodgeball
Harry Potter And The Chamber Of Secrets
Harry Potter And the Prisoner Of Azkaban
Harry Potter And the Goblet of Fire
A Series Of Unfortunate Events
Pirates of the Caribbean The Curse Of Black Pearl
Pirates of the Caribbean Dead Man’s Chest
Pirates of the Caribbean At the World’s End
The Prestige
Revolutionary Road
American Pie
American Pie Presents: Naked Mile
Walk The Line
Body of Lies
The Darjeeling Limited
Max Payne
Burn After Reading
Fight Club
Gangs Of New York
Queen Live At Wembley Stadium
Queen On Fire Live At The Bowl
Queen Rock Montreal
Ned Kelly

Ma ei taha teadagi palju mul raha nende peale kulunud on, sest see tooks tõenäoliselt pisara silma ja see ei oleks õnnepisar.

2009-09-04T06:53:00.000-07:00

Täna Rhea sünnipäevale. Üllatuspidu tuleb, 7-aastane neiu ise ei tea midagi asjast, muidu see poleks üllatuspidu.
Ma praegu ei jõua muud siia kirjutada, kuid kui aeg on paras (võib-olla homme), siis luban, et kirjutan pikemalt ja samas ka asjalikumalt.

Suurpuhastus

2009-08-31T08:49:00.000-07:00

...on mul kestnud juba viimased kolm päeva ja tundub, et see tuba lähem aina hullemaks. Võtsin nõuks ka mööbel ümber paigutada ja kirjutuslaud on juba uues asendis. Praegu sorteerin vanasid ajakirju, mis tähendab, et kõik Stiinad, mis kunagi tellitud sai, lähevad otsemat teed pidi prügikasti. Cosmosid ei julge veel ära visata, aga vast tuleb kunagi ka nende aeg. Kui ma saan endale kunagi oma korteri, kus on kamin või pliit, siis on vähemalt küttematerjal olemas.

Eile oli ka ülikooli "avapauk" ehk aktus. 30 minutit niisama jalapeal seismist, ei miskit muud. Täna käisin infotunnis ka ja jalad siiani valutavad sellest tatsamisest.

Viimasest lausest on möödunud nüüdseks viis tundi ja selle ajaga olen ma oma toas saanud mööbli ümber tõstetud ning Top Geari ära vaadatud.
Kell on 00.40, mis tegelikult peaks tähendama, et aeg oleks magama minna, kuid mul pole veel voodipesu vahetatud ja selline tunne on, et ma ei jõuagi seda teha, kuid ma p e a n, sest kus kurat ma muidu magan. Mul on ajusurm, ilmselgelt. Midagi tarka ma enam kirjutada ei oska ja ma ei väida, et eelnevgi jutt väga põnev oleks.
Ma just praegu otsustasin, et hakkan järgmistes postitustes oma lemmiklugusid üles märkima ja filme soovitama ning teatrielamustest veel täpsemalt rääkima/soovitama. Olge valmis!

2009-08-29T04:17:00.000-07:00

Tänane päev ja nädala esimene pool on väga kesiselt läinud. Suurt teinud pole midagi ja esmaspäeval oli mingisugune haiguse pisik ka küljes. Pühapäeval käisin Nora juures, kuhu ma seekord jõudsin imekombel kell seitse juba (tavaliselt jõuame kumbki pärast kümmet alles), ja esimese asjana pakkus ta mulle saia-mustika vormi piimaga ja mustika-vanilje jäätisekokteili (nagu mul polnud enne seda pidulauda juba kõht üli täis), mis täitsid kenasti kõhtu. Pärast seda oli muidugi kohustuslik internetis olla (Facebook ---> FarmVille) ja siis vaatasime telekast Kelgukoeri ning nosisime pähkleid. Müstiline, et me oleme sellised lühemat keskmist kasvu neiud, kuid sööki mahub nii palju sisse, et tee kasvõi mõnele suurele meesterahvale silmad ette.

Nüüd on vist suvi ka ametlikult läbi. Seda reedab ilm ning ka endal on sügise tunne juba. Ometi on tore, et aastaajad vahetuvad, kuigi suvi võiks põhimõtteliselt kogu aeg olla. Õhtud on eriti külmaks läinud. Tõestasin seda endale ise, kui päeval panin end linna minekuks õhemalt riidesse ja pärast kui Muugale jõudsin pidin surnuks külmuma (ilma liialdamata). Hea, et ma niigi arukas olin ja ei ostnud poest endale jäätist. Tõenäoliselt sellest lõdisemisest ma esmaspäeva suuresti voodis mööda saatsingi.

Ilmselgelt olen ma ka selline tüdruk, kes vaatab noorte hittsarja Gossip Girl. Nüüd paar päeva tagasi võtsingi käsile ning vaatasin teise hooaja kaks viimast osa ära ja eelviimane on mul kõigi teiste seast raudselt lemmik – mineviku põimine olevikuga (80ndaid oli väga vinge võrrelda praeguse ajaga). Ja muidugi need repliigid, mis sarjast külge jäävad „Who’s the bitch now? We know Blair Waldorf is.“ või „Those butterflies... must be murdered.“ või „Why should Darthmouth accept me? ...Because... I’m Chuck Bass.“ v õ i „I have an itch only Chuck can scratch.“ Vähesed paljude seast. Muidugi nende noorte elu erineb minu omast kui öö ja päev, kuid vahel on hea fantaseerida oma mõtetes end sellissesse ellu.

*Projekt, mis oli juba eos määratud ebaõnnestumisele.

Nimelt tõi sõbranna mulle Ameerikast ideaalmehe, kihlasõrmus kaasas. Üks miinuseid oli see, et ta oli kummist. Teine, et ta oli väga väike, päris tillukene isegi. Pakendi peal oli aga kirjas, et kui panna ta toasooja vette, siis 10 päeva jooksul kasvab ta oma praegusest pikkusest 600% suuremaks. Õelastega tegime siis proovi, aga muidugi me ei arvestanud selle vee temperatuuriga... No see selleks. Siis aga ema otsustas, et viib selle sauna, seal vähe soojem kui väljas ja mina ei leidnud miskit, mis sellele ideele vastu räägiks ja nii ta siiani seal saunas on. Ei tundugi väga hull eksole? Kuid siiski – umbes viis minutit tagasi läksin seda vaatama ja oma õuduseks avastasin, et ta polnud sugugi mehe moodi, ega inimese, vaid pigem mingi väga halvasti välja tulnud...asja moodi. Ja siis ma tabasin ära, et OH MIKS KÜLL temaga nii juhtus ja vastus oli ilmselge – kui sauna kütta 80 kraadi kanti, siis pole lootustki, et mõni taoline asi seal püsima jääb. Anna andeks Annelise, aga sa tead küll ju mind, äpradused äpraduste otsa.

Nüüd on käsil koristamisetuur. Kodus vahetati radikad ära ja nüüd on siin selline tolmuralli ja mina pean seda koristama hakkama.

PS. LÄHEN TÄNA TEATRISSE!!! (VAU)

Minu A-st Ü-ni (välja jäävad c, q, z, ž, š, x, y, sest need pole eesti tähestikule kohased tähed).

2009-08-23T08:06:00.000-07:00

A nagu algus.

Kui pole algust, siis puuduks ka lõpp. Ilma alguseta poleks meid. „Ma alustan puhtalt leheküljelt“ on üks tore väljend, mida ma pole pidanud kasutama, kuna pole olnud miskit, mis selleks sunniks. Ma loodan, et nii ka jääb, sest ma ei kahetse tehtud asju vaid ikka neid, mis on tegemata jäänud.

B nagu banaan.

...apelsin, pirn, õun – kõik hea ja maitsev. Eriti aga banaan, just selline pisut toores, värske. Olgu siis kokteili, salati lisand või niisama söömiseks.

D nagu diivan.

See on koht, kuhu ma end alati pikali viskan, kui koju jõuan. Kõige parem diivan oleks vast pehme ja mugav, kus ainult lebotaks. Diivan peaks olema ka pikk ja lai, kus oleks külalistel ja endal mõnus olla.

E nagu Eesti.

Oma kodumaa on ikka kõige kallim. Siin on nii palju ilusaid kohti, mida veel avastada ja sõbralikud inimesed. Lemmikkoht Eestis on mul Käsmu. Ma olen seal käinud kõigest ühe korra, kuid ma armusin ära ning viimasel ajal on aina süvenenud tahtmine seal kunagi suvitada. Meri, oma aed ning värske piparmünt peenral.

F nagu filmid.

DVD-sid on mul kokku ostetud täpselt 63 ning alati on olemas võimalus teha sõprade ringis filmiõhtuid.

G nagu geniaalsus.

Igaüks on leidnud end mõttelt, mida võiks iseloomustada sõnaga ’’geniaalne’’, nii ka mina. Muidugi neid mõtteid tuleb pidevalt ja hulgaliselt ning kui ei ole võimalik seda teostada, siis leidub mõni veelgi jaburam idee.

H nagu hetk.

Ma elan hetkes, ma ei mõtle sellele, mida ma teen tunni aja pärast või homme. Hetk on oluline, sest see annab või võtab. Ühel hetkel sa kas rõõmustad või kurvastad, naerad või nutad. Ma ei ela minevikus, ma ei ela tulevikus, ma elan n ü ü d ja p r a e g u.

I nagu iseseisvus.

Ma ei taha kellelegi kuuluda. Mind on raske sundida midagi tegema vastu minu tahtmist. Vanemad lasevad mul ise otsuseid langetada. Kui mu ema rääkis Tallinna Linnateatri näitleja Allan Noormetsa emaga minu tahtmisest lavakooli katsetele minemisest, siis ta ütles, et ega sa ei saa oma last takistada ja nii ongi. Kui ma olen endale midagi pähe võtnud, siis ma ei peatu enne, kui see on sooritatud või olen sellest tüdinenud.

J nagu jalutamine.

Suviti pesitsen ma Muugal. Siin olles olen oma lapsepõlve sõbrannadega tiirutanud sealsetel tänavatel. Need jutud, mis kaasnevad jalutamisega ja kuidas see aeg lendab siis.

K nagu kallistamine.

Kõige lihtsam moodus näidata kellelegi, et ta on kallis. Ma ei kallista kõiki lihtsalt sellepärast, et „see nii lahe ja tore on“, vaid ikka selleks, et näidata oma kiindumust. Kallistamine peaks olema ka mõlemapoolne – tugev, siiras ja, miks ka mitte, julgustav.

L nagu lugemine.

Lugema õppisin paar aastat enne esimesse klassi minekut. Kui ma olin sõbra juures, kes seda alles harjutas veerides, siis ma hakkasin alati nihelema, sest see ei olnud ju raske. Esimeses klassis kui aabitsa sain, siis ootasin kannatamatult millal me kirjatähtedes lugema hakkama, sest trükitähed oli nii ’’tüütud’’ minu jaoks. Kui mul on käsil hea raamat, siis ma võin selle läbi lugeda paari tunniga, oleneb mahukusest muidugi. Aga lugemine on hea ajaviide ning laiendab silmaringi. Lemmikkirjanik on mul Ernest Hemingway ja nüüd lähipäevil ongi plaanis hakata tema teoseid uuesti lugema.

M nagu magamine.

Mis saab olla veel parem, kui hommikul ärgata värske ja väljapuhanuna – mitte miski. Põhimõtteliselt ma võin magada ükskõik kus ja uni on alati magus. On ka neid perioode, mil unetus kallal, siis olen õnnelik, kui saan kasvõi kolm tundi sõba silmale, kuid ega see organismile hea pole, mis on harjunud magama kümme tundi. Kooli ajal on lõunauinakud ka teretulnud, ilma nendeta oleks raske päev erksana õhtuni vedada. Tavaliselt teen ka enne teatrisse minekut tunni ajase puhkuse, kui mul pole mingit erilist ärevust sees, mida vahel juhtub.

N nagu naermine.

Eks sellega on nii nagu on. Pahatihti hakkan naerma olukordades, kus pole see võib-olla kõige teretulnum tegevus. Viimane kord kui naersin end pisaratesse oli siis, kui käisin sõbrannaga „Ohvrit mängides“ vaatamas. Seal siis tekkis olukord, kus näitlejad laval hakkasid itsitama, algul naeris publik ka kaasa, kuid kuna mina ja Nora naersime edasi ja edasi, ei suutnud ka näitlejad pidama saada. Ma pole küll kindel, kas nad naersid meie naermise pärast või neil tõepoolest juhtus midagi väga koomilist seal. Igaljuhul Indrek Ojari ei suutnud enam püstigi seista (jumal tänatud, et tal pink selja taga oli, kus ta istuda sai), Mart Toome peitis oma näo lillevaasi taha ning Priit Võigemast pidi oma näo Andero Ermeli omalt ära pöörama, et ta naerma ei hakkaks (muidugi nad hakkasid). Praegugi venib mul naeratus näole, aga selliseid olukordi on mul olnud palju-palju-palju.

O nagu oma koht.

Ma ei suuda olla igas kohas rahulik, mul on vaja seda õiget kohta, kus ma tunnen end hästi ja mugavalt. Oma koht ei pea olema kodus, kuigi sealgi on mul olemas see meelis paik (oma voodi), kus ma teen kõike – loen, kirjutan, õpin, magan, kuulan muusikat. Külas olles mul on ka komme otsida ’’pesa’’, kus ma saan lihtsalt olla.

P nagu perekond.

Mul on suur perekond – ema, isa, kaks venda ja õde (+ kass Robert). Vanemad on abielus olnud üle 30 aasta ja see teeb ikka paljudele perekondadele silmad ette. Muidugi, kui nad oleksid lahutatud, siis ma ei heidaks seda neile ette, sest ka nemad on inimesed. Kuid kogu mu elu on mul olnud silme-ees ideaalne peremudel ning arvatavasti sellepärast kujutan ma isegi vahel end ette, kuidas ma kasvatan kolme jõnglast. Ega see mingi suur saladus pole, et ma tahaksin endale suurt perekonda ning et ma armastan väikeseid lapsi. Õde palkab ka mind enda kahte tütart hoidma ja läbisaamine on mul nendega suurepärane. Mõnikord tuleb Hera minu juurde ja ütleb: „Ma tahan sulle vist musi teha.“ ja siis ta teeb ühe suure musi põsele, kallistab kõvasti ning naerdes läheb mängima tagasi.

R nagu raamatupood.

Vähemalt korra nädalas leian ma end raamatupoest. Vahel vaatan mõnda ajakirja, kus on juttu minu jaoks põnevast inimesest/teemast, kuid üldjuhul siiski uurin erinevaid raamatuid. Draamateatri vastas asuvas Rahva Raamatus on müügil vanad raamatud ja neid ma ostaks endale hunnikute viisi, kuid ma veel ei julge, sest muidu võib ema mainida: „Aga meil on ju see olemas, miks sa ostsid selle?“ Viimati sai soetatud erinevaid teatriga/näitlemisega seotud raamatuid ja Hemingway’d muidugi, sest tegemist ühe lemmikkirjanikuga. Praegu on silme ees siht „Voldemar Panso päevaraamatud“.

S nagu sõprus.

Kes me oleksime ilma sõpradeta, kellega tühjast-tähjast juttu rääkida, jalutada, kohvi juua, pidudel käia... Lähedased sõbrad saan ma oma ühe käe sõrmedel üles lugeda ning nad on mulle alati olemas. Ma võin neid usaldada, sest need, kelle käest kõrvetada olen saanud, olen oma elust välja praakinud.

T nagu teater.

On ja jääb.

U nagu unenäod.

Ma ei näe kahjuks sellised unenägusid, kus ma olen kellegi teises kehas või tulnukad ründavad Maad, vaid ikka neid, mis kajastavad möödunud päeva sündmusi või ’’salasoove’’. Kuid möödub vähe öid, mil ma ei näe und. Hommikuti, kui ärkan, siis mõnikord ikka naeran selle üle, mida näinud olen või muutun kurvaks, et see kõigest uni oli.

V nagu vihm.

Hoovihm, äike ning seda vaadata rõdult või aknast soe tekk ümber ning aurav teetass käes.

Õ nagu õiglus.

Ma ei salli, kui inimest ei kohelda õiglaselt, ükskõik kellega tegemist on. Ä nagu äpardused.

Ä nagu äpardused.

Neid juhtub minuga pidevalt ning õnneks ma olen selline inimene, kes suudab enda üle naerda ning neid hetki on mul juba piisavalt olnud.

Ö nagu öö.

See pimedus, mis on natukene hirmutav ja nii salapärane, kuid samas ligitõmbav.

Ü nagu üksi olemine.

Siis on hea, kuid ma olen aru saanud, et ma vajan alati enda lähedusse kedagi teist, sest täiesti üksi olles on mul halb olla.

2009-08-09T06:32:00.000-07:00

Istun preagu suvila hoovis ning kuulan Jaan Tättet. Sellega seoses sai käidud 31. Juulil Pirita kloostris Tätte kontserdil. Väga tore oli ning tuurile oli ta kaasanud ansambli Udupasun, kellega koostööd tehes valmis uus plaat „Tulemine“. Kontserdi esimesel poolel esitasidki uusi lugusid, mida oli vist kokku 13. Kui ma kevadel vaatasin ETV-lt Täna õhtul Jaan Tätte, siis oli see ansambel veidi võõrastav, kuid see oli see kuradima eelarvamus, kenasti sobivad kokku.

Ja muidugi need vahejutukesed, mida Tättele meeldib pajatada ning mis on väga naljakad. Kui ma neid kuulan, siis paneb ikka imestama, et no kui põnev ja naljakas saab olla kellegi elu. Muidugi ma kirjutan siia nüüd need seiklused. Esimene oli siis selline, et kui ta käis juuni alguses, enne jaanipäeva Peipsi ääres kontserti andmas, oli ta internetist lugenud, et millal oleks kõige õigem aeg teha kasevihta. Eks ta siis leidis kolm tarka vastust 1.) vihta tuleb teha enne jaanipäeva noorkuu ajal, 2.) vihta tuleb teha enne jaanipäeva vanakuu ajal ning 3.) vihta tuleb teha enne jaanipäeva täiskuu ajal. Ega ta muud lahendust ei osanud välja mõelda, kui siis juba küsida sealsetelt kohalikelt, et millal see kõige õigem aeg on ning kontserdil kusagil viimases reas ärkas üks vanem härra üles selle küsimuse peale ning ütles konkreetselt: „Vihta tuleb teha siis, kui aega on.“ Väga tark vastus targale küsimusele. Teine seik oli see, kui ta möödunud aastal Uus-Meremaal käis. Ühel hommikul oli teistest varem üles ärganud ning rannakohvikusse läinud ja kohvi joonud. Üks hetk ta nägi rannal kõndimas üht vanemat meest, kes vaatas merd ning puupulgaga kirjutas miskit rannaliivale. Kui härra oli lahkunud, läks Jaan vaatama, mis seal kirjas oli ning leidis enda ees nime „Emily“ ning sellest olukorrast tekkis Tättel ka uus laul. Väga armas oli see jutt ning ka publiku seast kohtusid südamlikke ohkeid. Loomulikult neid jutte on parem kuulata Tätte enda esituses ning see, mis ma siia trükin, ei ole sugugi see õige.

Ma praegu hakkasin mõtlema, et ma kirjutan siia üles muusika/artistid, keda kuulan. Võib-olla leiab keegi ka endale miskit meelepärast nii et palun väga:

Alo Mattiisen, Ivo Linna, Tõnis Mägi, Jaan Tätte, Marko Matvere, Aides, RJD2, The Filthy Youth, Incubus, Pink Floyd, Nick Drake, Ben Harper, Joy Division, Silverchair, Spiderbait, Bob Dylan, Chalice, Coldplay, Dagö, Doors, Elvis Presley, The Rolling Stones, T.I., Rihanna, Janis Joplin, Michael Jackson, Enrique Iglesias, The Beatles, The Cure, Jimy Hendrix, MGMT, Ruja, Scarlett Johansson, Robert Downey Jr., Radiohead, Aerosmith, Yeah Yeah Yeahs, Urmas Alender, The Script, The White Stripes, Sting, Ramones, New York Dolls, Popidiot, Queen, Freddie Merqury, Panic! At the Disco, Erik Satie, David Bowie, Beck, U2, Placebo, Powderfinger, Led Zeppelin, Justin Timberlake.

Mõnda neist rohkem, mõnda vähem, aga see on üldime muusika eelistus mul.

Eile käisin järjekordselt raamatupoes, mis ka tähendab, et olen nelja raamatu võrra rikkam. Paar päeva tagasi ostsin endale „Kuraditosin näitlejat „Hiirelõksus““ ning nüüd Ernest Hemingway „Kellele lüüakse hingekella“, „Mees ja meri“ ning „Teatrielu 2005“ ja „Näitleja tehnikast“. Eks ma hakkan neid nüüd järjest lugema, mis väga mõnus ajaveetmise viis.

Emaga käisime teatripileteid samuti ostmas:

31. august, Pea vahetus, NO99

18. september, Hecuba pärast, Tallinna Linnateater

22. september, Kivid sinu taskutes, Tallinna Linnateater

3. oktoober, Margarita ja Meister, NO99 (lavakunstikooli XXIV lend).

Panen panuse, et kõik lavastused on head kui mitte väga head või väga väga head.

Praegu toimub Muugal vist oma laulupidu, see tähendab, et laulmist on hoovi kuulda. Iseasi, kas seda lauldakse otse või tuleb see mõnest raadiojaamast.

2009-08-02T09:58:00.000-07:00

Jah, jah, jah, kõik teavad, et mulle meeldib teater ja ma ei väsi seda ka kordamast, et mulle meeldib teater. Aga mulle meeldivad paljud teised asjad ka.

Kunst - joonistada, maalida. Tund aega tagasi tuligi maalimise tuju peale. Algul soperdasin värvidega niisama, nüüdseks on mingi asi valmis ka. See pilt pole küll terviklikult valmis, aga kui saab, siis teen pildi ka sellest ning riputan siia üles kõigile vaatamiseks.

Jalgpall - mängida, vaadata. Jalgpalli vaatamisega kaasneb üks kriteerium - õlu joomine. See muidugi ei tähenda, et ma end purju joon, aga vahel juhtub sedagi. Tegelikult selle alkoholiga on nii, et mida vähem tarbin, seda parem. Eks kõik noored teavad, mis tähendab, kui seda tarbida nõrga organismiga liigsetes kogustes. Mina olen sellest lõpuks õppust võtnud ning joon ainult kas õlu, siidrit või veini. Rumm ja viin on nüüdseks minevik, kuigi salamisi loodan, et rumm tuleb maitse-eelistustesse tagasi.

Fotograafia - eelmine sissekanne.

Eks mind huvitab väheke see ka ikka, et mis on moes ja mis ei ole. See ei tähenda muidugi, et ma kannaks kõiki neid totruseid. Üldjuhul ma pigem ostan kaltsukast endale uusi asju ja neid hakkan töötlema. Eile ma alles ostsin mustad kitsad püksid, lillat värvi ruudulise lühikeste varrukatega särgi ning nahast vesti. Tõenäoliselt nüüd mõni eriline moe kummardaja karjuks mu peale "See kõik on ajast ja arust!", aga jäin ostuga rahule. Kontsakingadega ja aksessuaaridega on see šikk ning tennistega mõnus vaba-aja riietus.

Mäng - mis elu see oleks ilma mänguta. Mulle meeldib tohutult läbi mängida erinevaid situatsioone. Näiteks poeskäik. Kellega ma seal kohtun, millest me räägime, kas juhtub midagi ootamatut jne.

Filmid - võib öelda, et ma kogun DVD-sid, mida mul praegu on kokku 63. Kui ma lähen mõnda filmipoodi, siis hakkavad näpud kohe sügelema, et tahaks tahaks tahaks! On tekkinud omad lemmikfilmid: lendas üle käopesa (Jack Nicholsoniga meeldivad üldiselt kõik filmid. Uskumatult andekas näitleja.), brokebacki mägi, kus on bob dylan?, vicky cristina barcelona, põletada pärast lugemist, kaklusklubi.

Unenäod - üldjuhul kajastavad need mu eelnevaid päevasündmusi. Õudusunenägusid ma ei näe, v.a see üks, millest ärgates oli mul külm higi laubal. Vahel tekitab ikka kadedust, kui keegi räägib oma eriti sürrealistlikest unenägudest ning mina näen ainult seda, kuidas ma teatris olen vms.

Jaan Tätte - kes kuulanud, see teab.

Kontserdid - tunda rõõmu muusikast, inimestest, õhkkonnast.

Regilaul - pärast seda kui käisin kuulamas lavakate "Runolaulud", armusin ma sellesse.

Igaühe hinges on revolutsioon, lase südamel rääkida.
Igaühe hinges on revolutsioon, lase hingel hingata.

Fotograafia...

2009-08-01T07:58:00.000-07:00

...on saanud viimasel ajal just kui suureks hobiks kõigile, ka minule.
Enne, kui kaamerat veel polnud, siis oli pidevalt situatsioone või värvide mängu, mil tahtsin aparaadi haarata ning seda jäädvustada. Nüüd, kui asi olemas, oli periood, mil see kopitas mul laua peal paar kuud. Avastasin selle pildistamise lõpuks. Ei ole veel miskit erilist korda saatnud, sest kui tahan inimestest pilti teha (esialgu sõpradest), siis on sellele tüüpiline vastukaja "ma olen nii inetu, ära tee minust pilti". Ma arvan, et ei pea olema pidevalt tip-top korras, aga inimesi on igasuguseid.
Kui ma nüüd lähiajal julguse saan, siis kavatsen võõraid inimesi jäädvustama hakata.

Lisan ka mõned pildid, millega maha olen saanud.

2009-07-29T08:53:00.000-07:00

Eile käisime Maiaga pildistamas, mis jäi kahjuks väga lühikeseks. Põhjus? Ei olnud tuju lihtsalt. Hakkasime lollitama juba ja siis oligi aeg kodinad kokku pakkida ning linna sõita. Linna sõidu eesmärk? Jalgpall. Jah, just. Sain jälle üle aasta jalaga palli lüüa. Tüdrukute mäng oli ning meid oli üle 10 ja muidugi ei mäleta ma mitte kellegi nime enam. Tüüpiline. Kõrval platsil oli väikeste poiste treening ning kui meie tegime oma mängu pausi, siis tuli nende treener meiega juttu rääkima, et kas me oleksime huvitatud sügisest jalgpalli trenni tulema või käime juba kusagil. Selle peale kõik, et ei-ei, me ainult oma lõbuks mängime ja siis ma juba avastasingi end oma nime ja telefoninumbrit kirjutamas, et ta saaks minuga septembris ühendust võtta.

Ma teen mingi päev vähe pikema sissekande, aga praegu lippan suvilasse, sest Top Gear algab tunni aja pärast, jepikajee.