Minu jaoks on kevad ametlikult käes, sest olen tõbiseks jäänud - nohu, kurguvalu.
Tavaline.

Homme on teater.
Teatrit on üldse palju, vähemalt minul.


"Sind pole enam üldse näha, kus sa pesitsed kogu aeg?"
"Teatris"
Eile juhtus selline dialoog olema sõbraga. Kui Ele on kadunud, siis otsige teatrist :)

Soe on. Täna sadas vihma natukene. Võiks üks korralik hoovihm tulla, saaks sellest paksust tolmust lahti, mis tänavatel on. Ja siis läheksid puud roheliseks tasapisi, ootavad oma aega.

Käsmu. Kutsub mind juba mitu nädalat. Oktoobris sai lavakate AHOI'd vaatamas käidud ning etendusest jäi kummitama üks laul. Otsisin ja otsisin ning täpselt nädal tagasi leidsin selle. Kuulan päevast päeva, õhtust õhtusse, pähe kulunud ning kui tahtmine, siis laulan ise ka seda.

Nädal aega veel koolis käia!