Eile, laupäeval, käisin Viljandis koos Helinaga. Miks me seal käisime? Aga ikka sellepärast, et seal esietendus lavakate 24. lennu viimane bakalaurusetöö, mis kannab pealkirja "Arkaadia". Lavastajaks kursusejuhendaja Hendrik Toompere jun.
Kas mulle meeldis? Hirmsasti. Ma olin algusest peale nende peopesas, nende lummuses. Mul on tunne, et nende kahe aasta jooksul olen ka mina kasvanud. Koos nendega.
Plaksutamise ajal ning kui neile lillekimpe viidi, ei saanud pisar, mis mööda mu põske alla voolas, üleliigseks.
Ma armastan neid kõiki. Ja seekord saan ma öelda, et need, kes seal laval olid, pole enam tudengid, vaid tõepoolest Näitlejad.
See on küll viimane etendus neil üheskoos, aga õnneks see ei tähenda, et mul oli viimane kord neid näha ühtse pundina. Ei-ei-ei. Kolm korda veel!
Tahan "Arkaadiat" ka veel kindlalt vaatama minna. Siis kui nad mängivad teises koosseisus.On vaja Marta ka ära näha seal mängimas.
Ja pole häbiasi tõusta püsti ning aplodeerida. See on ju austuse avaldamine näitlejatele.
Kas mulle meeldis? Hirmsasti. Ma olin algusest peale nende peopesas, nende lummuses. Mul on tunne, et nende kahe aasta jooksul olen ka mina kasvanud. Koos nendega.
Plaksutamise ajal ning kui neile lillekimpe viidi, ei saanud pisar, mis mööda mu põske alla voolas, üleliigseks.
Ma armastan neid kõiki. Ja seekord saan ma öelda, et need, kes seal laval olid, pole enam tudengid, vaid tõepoolest Näitlejad.
See on küll viimane etendus neil üheskoos, aga õnneks see ei tähenda, et mul oli viimane kord neid näha ühtse pundina. Ei-ei-ei. Kolm korda veel!
Tahan "Arkaadiat" ka veel kindlalt vaatama minna. Siis kui nad mängivad teises koosseisus.On vaja Marta ka ära näha seal mängimas.
Ja pole häbiasi tõusta püsti ning aplodeerida. See on ju austuse avaldamine näitlejatele.
No comments:
Post a Comment