Heath Ledger...
Ta oli ja siiani on üks mu lemmiknäitlejaid. Kõik kiidavad teda ette ja taha pärast rolli filmis The Dark Knight, kuid mulle jäi ta silma juba siis, kui ma olin alles üheksa aastat vana, mis teeb kokku kümme aastat. Ilmselgelt oli ta üks andekamaid näitlejaid suure lombi taga ning tema surm oli suur kaotus Hollywoodile, kuid jutud käisid, et tal oli plaanis lahkuda sellest ärist.

Olgu, olgu. Seda postitust üle ja üle lugedes saan ise ka aru, et eriti nõme ja lühike ning minimaalse informatsiooniga. Võiksin ju vaevuda pikemalt kirjutama kuna tegemist siiski minu jaoks huvitava persooniga.

Heath Andrew Ledger sündis siis Austraalias, Perthis. 16. aastaselt otsustas ta oma parima sõbraga Trevor DiCarioga Sydneysse sõita ning näitlejana tööd leida. Nagu ikka oli algus raske temalgi. Ta sai väikeseid rolle, kuid suurem läbimurre tuli siis, kui ta 1999 Ameerikas elades sai võimaluse kehastada Patrick Veronat filmis 10 Things I Hate About You. Pärast seda hakkasid pakkumised tulema, kuid ta keeldus noortefilmidest, sest ta ei tahtnud olla näitleja, kes jääb samade liistude juurde. Ta tahtis pidevalt edasi areneda, ta polnud vaimustunud sellest, et ta peab kehastama sarnaseid karaktereid.
Eile ostsin endale ka augusti Vanity Fairi, kus oli temast juttu. "Heath Ledger's final days". Sain ka aimu väheke, mida ta elas läbi - unetus, kopsupõletik ning hirm kaotada oma tütar, kes oli talle kõik.
Viimaseks jäänud film, mille kallal ta töötas oli Doctor Parnassus. Kui Terry Gilliam sai teada, et Heath on surnud, siis ei loobunud ta oma filmist juba ainuüksi Ledgeri pärast, sest ta teadis, et viimane sooviks, et film saaks valmis. Gilliam sai Heathi asendajateks Johnny Deppi, Jude Law' ja Colin Farrelli.
"Heath's last spoken words on the film were "Don't shoot the messenger." Johnny called me up and said, "You know, I've got an idea. Could I ad-lib something? I want to say, "Don't shoot the messenger."" Without knowing that Heath said that. I thought, What the fuck is this? Heath is still out there. Johnny's channeling Heath somehow" - Terry Gilliam.

"He was a joy and he'll go on being a joy. Heath will be with us forever."