Ülikoolis olen sees. Esialgu saab minust klassiõpetaja. Loodan, et järgmine aasta hakkavad uued tuuled puhuma - näitleja tuuled.

Eile käisin Tartus. Sõbranna ütles üleeile õhtul, et kuule, ega sul homme miskit ees pole ja nõnda ma eile hommikul kell pool 6 vaikselt ärkama hakkasingi. Mingi hetk küsis ema, et kas ma ei lähegi, kuid selle peale ma vastasin juba üpris reipalt "Mul on silmad juba lahti". Tartus sai ringi jalutatud nagu tavaliselt. Hommikul pakkisin end eriti soojalt riidesse, kuid muidugi oli seal juba üle 20 kraadi sooja ehk sama targalt pakkisin kõik üleliigsed riided kotti tagasi. Kristinga otsisime söögikohta, mis oleks mõlemale meeldinud ja see on niivõrd irooniline, et me lõpetasime oma retke McDonaldsis. Muidugi on mul kindel plaan järgmine kord kaltsukad läbi käia (kõigepealt peab välja uurima kus need asuvad.) ning mingi uus kleit näiteks soetada. Kui Tallinnasse tagasi jõudsin, käisin ülemistest läbi ja mind tabas VANS-i hoog, mis tähendab, et ostsin endale uue T-särgi ja uue mütsi (nagu mul neid vähe oleks).

Tegelikult mul jäi selle sissekande kirjutamine paariks tunniks pooleli, sest hakkasin pilte uurima.
Leidsin jälle ilusaid surfi pilte, mis tekitab ka paratamatult tahtmise kas Californiasse või Lääne Austraaliasse surfama minna.









Ma t a h a n reisima minna ja praegu on sihtmärgiks šotimaa. Sõbranna on ees ootamas ning peakski siis need kuradima piletid ära ostma. Lendan kas või üksi, sest Vero ei ole vist tulemas nagu ma aru saanud olen. Siit ka järjekordne õppetund, et pole tarvis teha plaane, sest need on mõeldud ebaõnnestumiseks. Ega ma ei teegi plaane eriti, ma ei oska neid teha, ma tihti ei teagi, mida ma õhtul teen. Teatriga on muidugi veidi teistmoodi. Kui piletid on ostetud, siis ma lükkan kõik teised pakkumised tagasi ning olen kultuurne.
Nüüd mil jutt järjekordselt teatrile läks, siis käisin möödunud nädalal vaatamas Kristjan Üksküla esmalavastust "Kiivad armastajad". Nalja sai palju ning naerda sain palju, hea trenn kõhu- ja näolihastele. Mikk Jürjens meenutas mulle tohutult noort Elmo Nüganeni, tema üle ma ka enam jaolt naersin.

Muugal on saunaõhtu ja ma ei suuda otsustada kas teen täna kinoõhtu ka - Potter ju siiski suurel ekraanil nüüd. Eks ma bussisõidu ajal mõtlen. Olengi läinud nüüd.