Sünnipäev

Reedel, 19. veebruaril, käisin teater NO99 sünnipäevapeol. Vein voolas ojadena, sai sooja suppi ja ka suu magusaks teha.

Esialgu rääkis Rasmus Kaljujärv NO-teatri ajakirjast, mis ilmub regulaarselt. Tutvustati teist ajakirja numbrit ning esimene ilmus kolm aastat tagasi. Jah, ilmub regulaarselt, nagu sai juba korra öeldud.

Järgnes aktsioon "Pecha kucha". Esinesid Anne Lill, Rein Raud, Kaido Ole, Toomas Kiho, Anne Türnpu, Eva Klemets, Peeter Laurits, Risto Kübar, Tiit Ojasoo, Sergo Vares ja Jaak Prints.

Igal esinejal oli 20 slaidi, mille põhjal nad pidid meile rääkima "Olulisest" ning iga slaidi jaoks oli 20 sekundit, mis tähendab, et kõigil oli aega esitamiseks 6 minutit ja 40 sekundit. Alustas Ojasoo. Kõige eredamalt on tema esitusest meeles see, kui ta rääkis, et oli leidnud internetis ühe küsitluse, kus paluti rahval nimetada Eesti halvimat näitlejat. NO-teatri näitlejatest oli mainitud ainult üht mõnel korral ja selleks "võitjaks" osutus Kaljujärv, kelle, nüüd tsiteerin: "Tema ainus voorus on noorus ja viie aasta pärast pole enam sedagi." Jättes vahele teised esinejad (ma lihtsalt ei mäleta enam, millest kõik seal rääkisid) hüppan viimastele: Sergo Vares ja Jaak Prints. Nemad.. see oli nende jaoks täielik kadalipp - hüpata pea ees vette tundmatus kohas. Kui teised olid oma slaidid ja tekstid ilusti ettevalmistanud, siis neil polnud õrna aimugi, mis slaidid nemad saavad, sest nende ettekanne oli kokku pandud eelnevate esinejate slaididest. See oli nii naljakas, sest nad olid nii lootusetud seal laval ja oli näha, et nad polnud just suuremasi vaimustunud sellest olukorrast. Küll nad seal vusserdasid ja irvitasid. Ja see mõjus ka publikule - nende naer peegeldus meie nägudelt. Näiteks oli üks koht selline: Jaak vaatab slaidi: "Hmmm, mida mul selle kohta öelda oleks... Sergo." ning selle peale vaatas Sergo Jaagule lolli näoga otsa ja tõenäoliselt mõtles "kas sa püüad seda minu kaela veeretada???". Noo, ilmselgelt.
Nad said endale ka sellise pildi:

Ning sellele järgnes nende vaheline dialoog: "Jah, milleks valetada. Ma tahaks ka praegu pigem õlut, kui siin laval selles olukorras olla."

Väga vahva aktsioon oli. Naerda sai väga palju ning pärast naljatades ütlesin "Tundub, et teater jääb kahe näitleja võrra vaesemaks." Muidugi seda ei juhtu, sest tegelikult on Sergo ja Jaak väga head näitlejad. Sel õhtul lihtsalt.. oli naeru rohkem ja "näitlemist" vähem.

Pärast aktsiooni kupatati meid teatri hoovi, kus siis tehti lõket, tantsiti ja joodi sooja teed. Lõke muidugi ebaõnnestus. Vahel küll lõi mõni suurem leek lõkkele, siis sai sooja ka ja külalised liikusid tulele lähemale, aga seda lõbu kauaks ei jätkunud. Lauldi ka regilaulu ja mängiti lõõtspilli. Mina jõin mitte-huvitava-maitselist teed, sest viinast olen ma loobunud. Ainus alkohol, mida mina jõin oli vein sel õhtul ning minu kõrist valgus alla kolm pokaalitäit punast veini.

Suur kummardus ja niks veel kord NO-teatri ees. See oli üks lõbusamaid sünnipäevapidusid, kus mina käinud olen.